Sa ei kujuta ettegi

kus ma eile käisin!
Ämm helistas ja ütles, et tavai, lähme välja. Tal kange tahtmine Krabile retrodiskole minna. Pidasin teise poolega veidi aru ja olin valmis minema. Sättisin ennast kenaks ja sõitsimegi. Krabi on meie kodust umbes 50 kilomeetri kaugusel. No oli ikka kange tahtmine mu ämmal :) Jõudsime siis kohale sinna. Kultuurimaja ees oli hulk uhkeid autosid, isegi ühe Lexuse tuvastasin. Astusime sisse ja otsisime ämma sõbranna seltskonna üles. Istusin ja kuulasin. Modern Talking, ABBA, Boney M, selliseid lugusid lasti.

Näärivana käis ja jagas pakke. Enne 23-e lasti ilutulestikku. Edasi läks pidu tantsuhoos. Istusime ämmaga justkui kaks müürilillekest. Arutlesime omavahel muiates, et ju siis ikka kohalikud mehed ei julge võõraid naisi tantsima võtta. Ja siis tuli üks tüüp. Selline lühike, suitsu ja alkoholi järgi haisev, üsna ebameeldiva oleku ja käitumisega tüüp. Tuli mind tantsima võtma. Ma keeldusin. Ja läksime hoopis ämmaga kahekesi tantsima. Mingil hetkel istusime taas lauda. Ja see tüüp tuli uuesti mind tantsima tahtma. Müksas mind ja ütles, et noh, tuled või. Ütlesin et, ei ma ei soovi. Selle peale tegi see tüüp põlastava näo ja küsis: "Mingi lesbi oled vä?". Kergitasin kulmu ja ütlesin, et olen jah.
Ilmselgelt on see ainus mõistusega võetav põhjus mitte tantsimiseks ju?
Igatahes, kui see vahejuhtum välja arvata, oli see külapidu päris muhe. Kohalikud naised muidugi saatsid meile ämmaga üsna tapvaid pilke. Ju siis ei satu sinna eriti võõraid naisi.
Ja esimest korda elus juhtus nii, et viski peale porgandit hammustasin. Tervislik värk ;)

Jõul otsas

Sel aastal olid meil väga aktiivsed jõulud. Me pole kunagi nii palju ringi sõitnud jõulude ajal. Isa, ämma, Aarise ristiisa, Aarise vanatädi juures sai käidud. Madise poja sai ühe kuu vanuseks, tema juures ka käisime torti söömas. Ja eile jõudsin veidi tööl ka veel olla.

Siin siis pisike Kristofer minu süles. Ja muidugi Kirke, kes titast sammugi maha ei jää.

Isa juures oli terve pere koos. Kõik lapsed olid kodus, mõnus rahu oli hinges. Tegime ühispilti ka, lisan need siia, kui kätte saan :) Viisin isale jõuluks ämbliku. Mitte päris elusa, vaid ikka istumispadja. Seal on nende diivanite ja tugitoolidega alati kitsas käes, olin juba ammu otsustanud, et ämblik saab isal olema. Rohelise ristiga must ämblik on nüüd isal elutoas.

Eile külastasime Aarise vanatädi Miraldat. Vanaisa õde siis. Läksime peredega, terve tuba sai lapsi täis. Hästi mõnus olemine, Miralda maja on väga hea auraga, tundsime, et oleme seal oodatud :) Laste kilkamine ja kisamine ei paistnud kedagi häirivat ja usu, 6 last suudavad parajalt kisa tekitada.
Vaatasime Miralda juures vanu albumeid. Oi, kuidas mulle meeldivad vanad pildid, mälestused. Olgugi, et ma enamust inimesi neilt piltidelt tavaliselt ei tunne, ikkagi on hirmus põnev ja aukartust tekitav ajaloo lehti sirvida.

"Täna on süüdlastepäev!"
"Oot, misasi?"
"Süüdlastepäev, noh."
"Loe palun korralikult."
"Süü-ta-las-te-päev. Aaa.."

"Mattias, kas sa lugeda oskad?"
"Muidugi!"
"Nooh, mis siia kirjutatud on siis?" Gabriel osutab ketšupipudeli peale.
"Ketšup."
"Ja mis veel?"
"Noh.. tomat."
Loogiline ju :)

Ja jälle käidud

pealinnas siis. Avastasime neljapäeva õhtul, et Mustika keskuse laat oli hoopis neljapäeval ja reedel. Nii et olin müümas ainult ühe päeva. Laupäeval olin koos Kärdiga Norde keskuses. Mustikas müüsin ühe päevaga samapalju kui eelmisel nädalavahetusel kolme päevaga kokku. Inimesed olid rahulikumad, õhkkond oli parem, ma nautisin oma tööd :)

Eile käisime kuuske otsimas. Leidsime ka, seisab praegu nurgas, on natuke kõver teine. Ootab ehtimist. Õhtul ehime, enne kui õhtusööki sööma hakkame. Praegu kraamin, valmistun õhtuks, hakkan kohe vaaritama.
Homme läheme isa juurde Obinitsa ja siis on veel plaanis vanaema juurde ka jõuda :)

Mu kallis lugeja, soovin ka Sulle imelist jõuluaega! :)

Tallinnas käidud

Nägin merd, nägin saginat, sain tädi ja ta perega kokku :)
No oli tore, ühesõnaga. Väga väsitav, aga olen rahul.
Pidin siia teada andma, et kuhu ma maandun, aga ma sain alles reede hommikul teada, et missuguses keskuses kaplen. Rahvast käis palju, aga müüsin vähem, kui lootsin. Kärdi aga tegi rekordnädalavahetuse, kokku müüsime üle 90 looma. Sel neljapäeval põrutan uuesti pealinna. Reedel ja laupäeval olen Mustika keskuses oma loomadega. Viimane katse siis enne jõule veel. Pean tunnistama, et pikad päevad olid ikka jube väsitavad.

Homme on mul selle aasta viimane koolipäev. Täna lähen veel vene keele sõnade tööd tegema, siis on selleks aastaks kooliasjadega korras. Õnneks :)

der Schraubstock

Eile harjutasime saksa keele tunnis turulkäimist ja kauplemist. Seda, kuidas küsida, palju miski asi maksab ja et kas ikka töötab ja oi, kui kallis see ese ikka on. Mingil hetkel ütles õpetaja, et võtke nüüd oma asi välja, mida te müüma hakkate. Pidime niisiis midagi kodust kaasa võtma, mida mängult müüma hakkame. Ütlesin poolkõva häälega "Pagan!", mis tähendas, et mul oli see meelest läinud. Siis aga tuli mu näole suur naeratus ja ma ütlesin, "Ahjaa, aga mul on küll midagi põnevat!" ja õngitsesin oma käekotist välja väiksed kruustangid. Jah, kruustangid :D Ma tegin kodus tööd nendega, ämblikujalgade tegemiseks läheb kruustange tarvis ja pidin need Kärdi juurde viima, niisiis olid nad mul parajasti käekotis. Klass pahvatas naerma. Ma ise ka muidugi :) Taaskord tõestasin, et naisterahva käekotist võib ikka absoluutselt igasugust kraami leida. :)

Eile jõudsin natuke enne südaööd koju. Kärdi läks täna Tallinnasse ja aitasin tal bussitäie loomi teha. Buss sai pilgeni täis, nii et viimane loom ei mahtunud enam kuuti, pidime salongi panema. Lapsed oli Kaspari käes hoiul. Aitäh, venna! :) Algul oli küll jutt, et kella 5-ni on tarvis hoida, aga noh.. kell oli juba 10 läbi, kui ma ükskord jõudsin. Viimased kolm päeva on hullumeelsed olnud, päeval koolis ja tööl, kaks ööd tegin äriplaani, eile siis tööd poole ööni. Täna hommikul lubasin endale magamist kella poole 11-ni. Lapsed olid ka kaisus.

Äriplaan sai mul siis lõpuks valmis, teadsin, et pean selle reedeks esitama, aga tuli välja, et hoopis kolmapäevaks. Selle pärast ma siin võimlesin kaks ööd. Õpetajale meeldis mu töö. Juba siis, kui see poolik oli ja ma seda näitamas käisin, ütles ta , et see on juba 4 vääriline. Oh happy day! :)
Nüüd siis veel vaja logitika referaat valmis meisterdada, siis on kiireloomulised asjad hetkeks otsas. Kahe nädala pärast algab jõuluvaheaeg. Mul paluti vaheajal ära mõelda, kas ma jätkan rakendusliku kõrghariduse õpinguid järgmisel aastal. Praegu ma omandan kutseharidust, aga on võimalus sügisel edasi õppida. Meie lend on viimane, sest äri õppetool kaob ära VKHK-st. Vähemalt kõrgharidust enam ei saa. Olen praegu enam-vähem kindel, et õpin edasi. Poolteist aastat ei ole ju enam teab, kui palju.

Teisest toast kostub jorin: "Armas tibu olen ma, laulan tibu häälega. MÕMM MÕMM MÕMM!"

istun siin arvutis

ja lihtsalt vahin ekraani. Äriplaan on vaja valmis teha ja logistika referaat. Kuidagi ei tule seda motivatsiooni ja vaimu peale. Tee mis tahad. Kiireks läheb igatahes. Äriplaani pean hiljemalt kolmapäevaks valmis saama, et D-le näidata. Siis on võimalik veel midagi korrigeerida ja parandada. Reedeks peab olema esitatud. Kõigevägevam võiks mulle jaksu saata.

Lapsed on kodus. Suur Nohu on külas meil. Kuidagi ei taha ära minna. Minu hääl on ka peaaegu tagasi, laulda küll veel ei saa, aga vähemalt ma ei piuksu enam.

14-16 detsembril olen ma Tallinnas. Lähen istumispatju müüma. Kärdi broneeris kolme kaubanduskeskuse jõululaatadele meile kohad, oleme kolmekesi  (Kärdi, Laura ja mina) müümas erinevates kohtades. Tule siis uudistama :) Eks ma veel täpsustan, missuguses keskuses mina figureerin.
Ootan põnevusega talvise Tallinnaga taaskohtumist! :) Ehk käin taas mere ääres ka ära, kui aega jääb. Mis sest, et talv on, mere järele on ikka igatsus :) Üleüldse, suurlinna sagin on hoopis teistsugune, kui pisikese Võru oma. Ja kui ikka korra pealinnas ära käin, on tükiks ajaks hing rahul.
Olen juba kord selline rahutu hing, kes aeg-ajalt tahab saginasse ära kaduda, et sealt iseend leida.

Ahjaa, päkapikud käisid meil ka. Tõid issi sussi sisse küpsiseid. Ja siis tõid emme saapa sisse küpsiseid. Kirke käis pärast terve päev uurimas jalanõusid, et ega päkapikk jälle käinud pole. Eelneval õhtul oli meil Jorupill Jonn külas ja päkasid ei tulnud lastele. Täna on mul põnnid terve päev inglikesed olnud :)

Ilusat detsembrit!

Detsembrile kohane lumine ilm on õues :) Hästi ilus on! Sain eile kühveldada, nii et higimull otsa ees. Mulle meeldib lund rookida. Vähemalt talve alguses :)

See lõppema hakkav nädal algas superhästi. Ma sain lõpuks tädiks!!Kauaoodatud pisike ime otsustas esmaspäeval meie juurde tulla :)
Pühapäeva õhtul Krissu helistas ja käisin temaga haigla juures. Sealt saadeti ta koju tagasi, et ei toimu sul siin midagi. Esmaspäeva hommikul tuli uus kõne. Viisin oma pere kooli-tööle-lasteaeda ja kimasin linna. Läksime haigla juurde. Krissu pandi aparaadi alla. Sellise, mis näitab emaka kokkutõmbeid ja lapse südametegevust. Lõpuks vaatas ämmaemand ta üle ja ütles :"Nonii, 5 cm on avanenud emakakael."
Krissu näole tuli suur naeratus- mõni ime ka.. me juba neljandat korda olime haiglas :)
Mu kallis lugeja, ma säästan sind sünnituse detailidest, ütlen vaid niipalju, et pressid algasid kell 12 ja 12:21 oli põnn käes :) Mul oli au nabanöör läbi lõigata. Oh, kui uhke värk ikka.. Madis ei saanud kahjuks suursündmusest osa võtta, ta ei saanud kuidagi töö tõttu koju.
Hiljem, kui olime juba palatis, võtsin selle pisikese ilmakodaniku omale kaissu. Tudusime vist paar tunnikest isegi. Krissu sai ka puhata. No igatahes.. see pisike süsimustade juustega poisipõnn on minu südamesse omale mugava pesa pununud juba :) Beebid on mu suur nõrkus, mis teha :)

"Emme, palun tee mulle piparkoogiteed"

"Ma arvan, et sa soovid ikkagi piparmünditeed?"
"No seda ma ju ütlesingi, piparkoogiteed."

Sain peaaegu tädiks juba vahepeal. Sõitsime teisipäeva õhtu/öö jooksul kaks korda haiglasse. Madis tuli ka Paldiskist koju. Aparaat näitas, et sünnitustegevus juba käib, aga kui arst ta läbi vaatas, öeldi, et ei toimu siin midagi. Nad jäeti siiski ööseks haiglasse, aga valud läksid üle. No ja nüüd nad siiamaani ootavad. Mina ka muidugi.

Reedel oli meil kursusepidu. Kursusejuhataja oli ka kohal. Mõnus istumine :)
Pärast pubi läksime edasi Tanel Padarit kuulama. Oh jeerum.. No esiteks juba see "klubi" oli paras urgas. Naiste WC-s polnud ühel potil näiteks prill-laudagi. Vesi oli jääkülm ja see aparaat, mis käsi peaks kuivatama õhuga, ei töötanud. Tantsusaalis puhusid diisliküttega puhurid, nii et kogu koht oli ebameeldivat diislilõhna täis. Need puhurid puhusid nii kõvasti, et käisin kamandamas, et need ometi välja lülitataks. Lülitatigi. Lisaks pandi mingil hetkel lae all olevad ventilaatorid tööle, nii et jahe tuul puhus otse kaelale. Tulemuseks on see, et mul on praegu hääl täiesti ära. Piuksun ainult.
Aga Tanel oli super! :) Ma pole eriline kontserditel käija, aga jäin tõesti väga rahule. Kui Signega linna peal pärast jalutasime, koperdasime nagu kaks vigast pruuti, ise itsitasime, mis jaksasime. Jalad olid nii läbi lihtsalt :D Ma käisin ju viimati kusagil väljas täpselt aasta tagasi, kui meil esimene kursusepidu oli.
Mõtlesin seal peol olles, et ma olen vist juba vanaks jäänud selliste asjade jaoks. Tahaks nagu kaaslastega juttu ajada, aga lärm oli liiga kõva. Ümberringi jalutasid tibid, kes olid ainult vöö selga pannud, seeliku olid ära kaotanud kusagile.. Vaat, kus nüüd moraalijünger räägib :) :) Mulle öeldi täna, et ise oled ka ju noor olnud. Jaa, olin jah :) Aga seelikuta vööga ikkagi peol ei käinud :)

Mu väike juubilar

sai 5 aastaseks! :)
Pidasime Mattiase sünnipäeva Väimela Tervisekeskuses. Lastega möllasime basseinis ja meie päralt oli terve suur saal, kus lapsed said end hingetuks joosta. Külalised jäid väga rahule, seda oli ka laste nägudest näha. :)
Siin aga väike juubilar:

Olime lastega üle tunni aja basseinis, algul laste omas, hiljem ka suures. Pisemad saatsime mängutuppa ära ja suurematega käisime suures basseinis. Huhh, pärast 33 kraadist lastebasseini, oli suures tõeliselt külm! Ujusime Priiduga võidu ja olin pärast ikka täitsa väsinud.

Täna hommikul magasid lapsed ka kella poole 9-ni.:) Tuba on mänguasju täis, laual on igasugu legosid ja puslesid. Lapsed on rahulolevad ja joovad hetkel meega teed. Mul on väga hea meel, et eilselt ürituselt käisid läbi ka vanaema Maia ja vanaisa Henn. Mis sellest, et nad tulid ainult korraks, hea oli neid näha. Tunnen, et pere hakkab taas lähedasemaks muutuma :)

Jätsin sõrme hiirelõksu vahele

Oi, kui valus sai! Need paganama hiired ajavad mu hulluks igatahes. Väga ülbed on nad. Jooksku oma jooksmised siis ära, kui meid kodus pole. No ei, siis just elu algab neil, kui pererahvas kodus. Jalutavad köögi põranda peal justkui oleks see kõik nende territoorium. Eriti julge oli just üks suurem hiir. Tema langes esimesena lõksu ka. Vuih. Väga ebameeldivad tegelased minu jaoks.

Nädalavahetus möödus lausa pöörase kiirusega. Vallavanema juures käisime laupäeval. Seal oli armas kontsert, laulsid lasteaialapsed ja siis Lasva meeskoor ka. Ma ei tea.. Kui tahad mu südant sulatada, siis mine meeskoori :D No uskumatult hingepõhjani liigutas nende laul :)
Seal vastuvõtul oli üks paar, kes tähistas 60 aastat abielu. Sellised muhedad memm ja taat. Nad jagasid oma kogemusi kah. Naine algul ütles, et ärge te arvake, et me pole teineteise peale kunagi vihastanud. Ja siis ütles: "Ise sa valisid omale kaaslase. Kõikide maailma inimeste seast just tema. No kannata ta nüüd ära!" :)
Mees tahtis ka sõna sekka öelda ja lausus: "Minu isa ütles mulle, kui ma naise võtsin järgmist: olgu see abielu sulle viimaseks ja ka õpetuseks!"
Väga muhedad tegelased :)

Pühapäeval oli isadepäev. Käisime Obinitsas. Jõudsime sinna poole 5 ajal. Keegi polnud isale öelnud, et me läheme, samuti polnud keegi lastest talle helistanud ja head isadepäeva soovinud. Ta juba oli jõudnud mõelda, et me oleme ta täitsa ära unustanud. Isal olid lausa rõõmupisarad silmis, kui me uksest sisse astusime. :) Eks vanematele on ikka parim kingitus, kui pere koos, eriti, kui lapsed on juba täiskasvanud.
Kui koju hakkasime minema, küsis vanaema minult, et kas mul kartulit on ikka. Vastasin, et hetkel on, poest ostsin.. Oh sa juudas, kuidas paps ärritus! "Sina ostad kartulit poest, mul on terve kelder kartulit täis!" Sain omale ühe pika loengu ja pagasnikutäie kraami. No nii meil on tavaks. Lapsed ei lähe isakodust kunagi tühjade kätega minema :) Ikka moosid-mahlad kaasa. Väga mõnus :)

Novot

istun siin ikka oma majanduse aine otsas. Ainetöö sai küll tehtud ja kaks kirjutist ka. Nüüd on tarvis välja mõelda veel Eesti majanduse 10 probleemi. Tead, täitsa väsinud olen juba. Ei, no ega ma nüüd kõik need vahepealsed päevad arvutis istunud ole. Aga täna lõunast alates küll.

Mul on köögis kaks hiirt. Sellised paksukesed. Ja üldse mitte mingid pisikesed. Nad käivad koerasöögi kotist maiustamas. Praegu ka krõbistavad kapis. Mõtlen, et kas võtan kassi või toon lõksu majja. Pigem vist ikka lõksu. Suvel võtame kassi. Või hoopis kitse. :)

Sain eile üllatuse osaliseks. Mu Laura on titeootel! Nad saavad kolmanda põnni :) Seekord pidi siis tüdruk tulema. No uskumatult lahe! :)
Arvan, et hakkan roosasid papusid kuduma. Oskan küll juba :)

Homme on Gabrielil koolis isadepäeva kontsert.
Laupäeval on vallamajas perepäev.
Pühapäeval läheme Obinitsa isa juurde. :)
Väga tihe nädalavahetus on ees ootamas igatahes.

Mul on kõige õnnelikum

koer! Sest ta sai omale lõpuks oma maja :) Väga kaua, ehk siis kaks aastat ehitatud kuut sai valmis. Kui me kuuti paika tõstsime, siis ronis juba sisse ja keeldus välja tulemast. Nii me siis tõstsime koos koeraga tema kodukest :)

Tal on nüüd kaks tuba ja väliköök, mis sa veel tahta oskad :)

Mina aga olen täna kodus ja kirjutan oma ainetööd, sest meil saab kohe Eesti majanduse õppeaine otsa ja kõik need tegemata tööd, mida ma edasi olen lükanud, tuleb mul täna valmis teha. Oijah.. No ühesõnaga, tuleb suur ajuderagistamine.

Ahjaa, me käisime ju laupäeval Värskas sulistamas. Tundsime, et vajame lõõgastust ja mul on hea meel, et käisime. Lastel oli tore ja meil ka. Krissu oli kaasas ja Kärdi ka oma õega. Seltskond oli tore :) Teinekordki läheme.

Sain kah teada

seda, miks ma nii noor ema olen. Räägin Sulle ka.

Käisin kaltsukas ringi luusimas. Ostan tavaliselt sealt lastele riideid. On soodne ja üldjuhul on kaltsukast ostetud riided väga vastupidavad. Niisiis, otsisin oma lastele parajasti teksaseid. Pika tuhramise peale leidsingi. Igaühele ühe paari. Läksin siis müüja juurde ja kurtsin talle, et lastele võiks ikka rohkem pükse müügil olla, mul kulus tükk aega kõigile kolmele sobivate leidmiseks. Müüja vaatas mulle otsa ja tegi suured silmad: "Sul on kolm last?"

Mina: "Jah."

Müüja: "Ise nii noor.. Tead, tänapäeva naised ikka ei tee enam nii noorelt lapsi. Vot ootavad 25nda eluaastani ja veel hiljemgi teevad. Aga no muidugi, arusaadav, miks sa nii vara lapsed tegid."

Mina: "No miks siis?"

Müüja: "Eks ikka selleks, et noorelt vanaemaks saada!"

Mina puiklesin: "No ega see ikka prioriteet polnud.."

Müüja: "No ikka oli, mis siis veel?"

Muigasin ja astusin poest välja. Peas uus teadmine. Huvitav. :)

Tali tuli

Natuke ootamatult, aga pole hullu. Lumehommikul oli küll olemine veidi jahedam, kui tavaliselt, kuid tegime kärmelt tule pliidi alla ja varsti oli soe jälle. Käisime õues jalutamas, mõnus karge oli too hommik. Naabrimehe käest saime teada, et -7 kraadi oli.
Hetkel näeb meie kodu välja kui muinasjutus, tegin pilti ka:

Nagu ma eelmisel korral ennustasin, siis jah, nädal tuli kiire, kohutavalt kiire. Koolis käisin ilusti ja tööl ikka ka. Eile oli Lindora laat, olime seal oma põrsastega platsis. Hommikul kella 6-st alates juba. Lauraga müüsime piitsasid, ajasime ikka enamusel rahval näod naerule :) Meie vastas müüs üks saarlane puidust käsitööd ja ta naeris ka korralikult meie lollitamiste peale. Lõpuks ostis ta kõik piitsad ära meilt. Ütles, et Saaremaale kah piitsu tarvis. :) Sain omale uue pannilabida ka temalt :)

Koduga on asjad nüüd niikaugel, et köögil on nn "must põrand" valmis, eile immutasime soome pappi niiskustõkkega ning siis paneme PVC-katte kööki maha. Lapsed ei saanud muidugi eemal olla, lasime nemad ka pintseldama:

Tublid askeldajad, viisakalt pintseldasid, ennast ei teinud kokku :)

Istume praegu Gabrieliga

tehnomajas. Gabrielil algas koolivaheaeg, minul mitte. Niisiis, võtsin ta kaasa. Lahendab hetkel ristsõnu. "Emme, kas Lotte isa on Oskar?" Sellises stiilis ristsõnaküsimused.
Tehnomajas istume sellepärast, et mul tuleb siin varsti tund. Esimene tund oli mul vaba, kasutasin seda oma koolitöö tegemiseks. Ja varem tulin selletõttu, et meil on hetkel peres ainult üks töötav auto. Minu oma keeldus lihtsalt töötamast ühel ilusal hommikul. On teine praegu Priidu juures ja ootab oma jubinaid. Arvan, et panen ta müüki, viimasel ajal teeb juba liiga palju imelikke trikke.

Käisime eile naabrimehel abis lambaid märgistamas. Noh, neid kollaseid kõrvanumbreid panemas. Ja naabril on hetkel karjas kaks pisi-pisi tallekest. Kutsusime lapsed ka vaatama neid ja nüüd küsitakse minu käest vähemalt kolm korda päevas, et miks meie omale tallekest ei võta?

Kuna eelmisel nädalal mul koolis käia ei õnnestunud eriti (pisemad olid tõbised), siis olen sel nädalal jälle tubli õpilane. Saan oma vastamata ja esitamata tööd ära teha taaskord. No ühesõnaga, päris kiire nädal jälle tuleb.

Pisemad põnnid

on hetkel kodus koos minuga. Kirkel on päris korralik nohu ja jätsin Matu ka koju. Kasutasin juhust, et olen ilma kaasata kodus, mööbeldasin siin veidi. Ma tean, et talle ei meeldi, seega üritan ise vaikselt asjad paika panna, nii et kellelgi pole pärast midagi enam kobiseda ;)

Oma lilled tõin ka tuppa ära, kohe palju hubasem tunne on. Mu kursaõed Põlvast kinkisid mulle ühe orhidee. Olen teda nüüd poputanud, et ta mul ikka vastu peaks. Kas ma olen rääkinud, et olen kõige hullem aednik üldse? Lilled tavaliselt kuivavad ära või surevad liigse niiskuse tõttu mul. Viimasel suvel aga võtsin ennast käsile, ning hetkel on mul tervelt 6 lille juba, mida ma pole ära hukanud. Ja nüüd veel orhidee ka. Hoian pöidlaid pihus :)

Tuli praksub mõnusasti pliidi all, söök saab kohe valmis ja mõnus kohviaroom levib üle köögi. Mida rohkemat veel tahta? Ahjaa. Üks asi on küll. Leivaküpsetusvorm. Mul on ju suur leivaahi köögis. Kavatsen leiva küpsetamise selgeks saada. Värske leib võiga.. mm.. Mul läks küll kõht tühjaks praegu :)

Korralik õpilane

Seda ma olen sel nädalal :) Tegelikult juba eelmisel nädalal käisin korralikult koolis. Mu keskmine hinne on hetkel 4,56 ja saan kenasti stippi kah.
Eile oli meil taaskohtumine õpetaja D-ga. Kõik on endine, vaidlesime jälle korralikult, nagu peab. Ma arvan, et tal oli hea meel meid näha. Eelkõige just sellepärast, et meie grupis saab arendada dialoogi ja vaidlusi. Selles aines tuleb mul ka eksam, ja seda üsna varsti, ilmselt novembrikuus juba.
Kärdi on ka tagasi Eestis. Eile käisime ta beebule kummikuid ostmas. No ta oli ikka naljakas nende kumparitega :) Polnud ju harjunud, et midagi jala otsas on, eriti kummik. Aga põnn astus vapralt. Kui poest välja tulime, siis Kärdi viis oma tütre porilombi äärde ja näitas näpuga, et vaata, porilomp. Sulistas näpuga vees, et lapsel huvi tekiks. Ma pean mainima, et inimeste näod olid ikka üsna üllatunud. Tavaliselt ju aetakse lapsed porilombist eemale, nüüd siis üks ema, kes kükitab lapse kõrval lombis ja seletab, mis see on :):)
Veel tahan mainida, et tegin eile esimest korda oma "uues" köögis süüa :)

Muide

mu kallis lugeja. Ma läksin vahepeal mehele. Jah. Ei läinud salaja. Lihtsalt väga väike teadjatering oli. See oli üks selline väga ilus päev. Ma ei saa öelda, et kõige õnnelikum mu elus, sest näiteks laste sündimise päevad olid mu elus ka väga ilusad ja tähtsad päevad. Niisiis, saan öelda, et üks mitmetest.
Lisan siia ainult ühe pildi sellest päevast. Ülejäänusid saab vaadata albumist, mille koostamise ma päevakorda võtan. Aga seniks siis selline pilt minust:

Meil oli selline kergelt rahvuslikus stiilis üritus. Kleit on linasest kangast õmmeldud. Saan selle Kirkele edasi pärandada :)
Praegu võin öelda, et hea on olla. Selline vati sees tunne on. Soovitan :)

Uskumatu

Jah, uskumatu, kuidas aega on kogu aeg vähe. Mitte kuidagi ei jõua oma tegemisi ära teha. Õhtud jäävad lühikeseks, kuigi toimetamist on küll ja veel.
Kärdi on nüüd Soomes, mul on veidikene hingamisruumi, saan oma kooliasjad korda ajada. Eelmisel nädalal tegin kõvasti poppi tundidest. Jah, punastan praegu..
Seoses tädiks saamisega, lubasin beebile papud kududa. Õpetuse järgi koon. Esimene papu on juba valmis. Aga nagu mul kombeks, siis õnnestub mul alati kududa asju suureks. Niisiis, peaks Madise beebi jalg olema umbes aastase lapse jala suurune, siis on papu paras. :) Arvan, et tuleb uus paar kududa, või noh, see on enam kui kindel.

Kontsadega koolis

Sel nädalal tuli mul selline tuju, et käin terve nädal kõrgemapoolsete kontsadega koolis. Vot. Tahan ja käin. Tavaliselt kannan üldsegi madalaid jalatseid, nii et teisipäeva õhtul mul jalad valutasid juba. Aga eile oli jälle kõik normis. Ju siis jalad harjusid :)
Üldse on mul viimasel ajal imelikud tujud. Kannan naiselikumaid riideid ja noh kontsad ka.. Tunnen ennast ilusana! :) Naeratan kõigile või vähemasti muigan ;) Seletamatu rahu ja ärevus on samal ajal põues.
Kui nüüd uudistest rääkida, siis mind valiti Pikakannu kooli nõukogu liikmeks. Olen lapsevanemate üks esindajatest. Pidin selline asjalik olema. No eks näis. Saan vähemasti sõna sekka öelda.
Prindin praegu Õiguse õppematerjali välja. Homme on töö ja ma pole materjali isegi vaadanud.. Täna tuleb unetu öö koos kohvi ja energiajoogiga.

Popipäev.

Jah, ma teen poppi praegu. Inglise keele tund peaks olema, aga ma ei läinud kooli. Sest järgmine tund on vaba ja siis alles kolmas tund on selline, kus kohalviibimine on enda huvides kohustuslik. Äriõigus. Adamson, meie kursuse juhendaja loeb seda. Muhe sell on see Adamson. Ühe õppejõu kohta on tal väga mahlane kõneviis, aga ta on elukutselt jurist-advokaat, nii et anname andeks. :) Tegelikult on tore, et ta suhtleb meiega justkui omataolisega, toob palju elulisi näiteid, tund on väga huvitav. Saame ise ka kaasa rääkida, näiteks ta juba teab, et minu amet on toppimine ja et Signe on klienditeenindaja restoranis, samuti peaks ta teadma juba, et Maarja on abielus ja et Marili kavatseb abielluda. Vähemalt neil teemadel sai eile tunnis vesteldud. Veel on hirmus tore, et tema käest saab ka asjakohast nõu küsida, ikkagi jurist ju :)
Aga jah, ma ei läinud kooli, sest ausalt öeldes, ma ei jaksanud. Tead, kooli, tööd ja kodu on ikka kuramuse raske ühildada. Antud hetkel on kodu saanud häbiväärselt vähe tähelepanu, niisiis otsustasin koolist poppi teha ja kodus kraamida ja toimetada. Noh, nüüd ma siis istun siin arvutis.. Ai-ai..
Ei, kohe kappan arvutist ära ja kukun kraamima :) (tore sõnademäng onju)

Mind üritati ära sebida!

Jah, see tõesti juhtus! Pean veel ära mainima, et nii konkreetselt pole mulle juba ammu külge löödud. :D
Aga alustan siis algusest.
Läksin eile naabrite juurde, ehk siis Signe ja Reinu juurde. Signe on mul tubli aednik, tal on tomatid valmis ja tahtis mulle ka jagada oma saaki. Läksin siis järgi. Jõudsin vaevalt autost välja tulla, kui mulle tuli vastu üks mees, kes hakkas uurima, et kas mul on abi ehk tarvis. Olin natuke segaduses, ütlesin, et ei ole abi vaja, aitäh, ma tulin Signe juurde. Mees aga ei jätnud jonni, muudkui uuris, et äkki ikkagi saab aidata ja et kas ma olen kohalik ja kui ma olen kohalik, siis ta tingimata peab mind tundma. Vaatasin teda uuriva pilguga, aga ei. Kelluke ei hakanud peas helisema ja äratundmisrõõmu ei järgnenud. Mees uuris edasi, et kuskohast ma ikkagi tulen ja missugusest talust, tema teab siinse küla elanikke küll. Ootamata mu vastust, hakkas ta ise seletama, et mis talus keegi elab. Kuulasin ja noogutasin kaasa. Ta tõesti teadis siinkandi inimesi. Aga mitte mind. Õnneks tuli Signe ja me suundusime kasvuhoonesse. Pärisin siis, et kes see tüüp on selline. Reinu ammune sõber olevat. No olgu. Läksime toa juurde tagasi, mees hakkas uuesti rääkima. Seekord ei uurinud ta, kes ma olen, vaid rääkis endast. Ta on Tallinast ja tuli siia Võrumaale naist otsima. Haah.. No väga tore. Uurisin siis, et missugust naist ta otsib.
Tema: "Latt on väga kõrgel. Ta peab olema kena, hea huumorimeelega ja kiire reaktsiooniga."
Puhkesin naerma ja küsisin: "Mis mõttes kiire reaktsiooniga?"
Tema: "Noh, nagu sina. Mina ütlesin, et kiire reaktsiooniga ja sa juba naeradki. Sa ei taha mulle naiseks tulla?"
Muigasin ja astusin tuppa. Toas küsisin Reinu käest, et kas too ei saa kosjamoori tööga hakkama või. Rein vastu: "Kuule, sa oleks just Romsa jaoks ideaalne variant!" No tere hommikust!
Kui hakkasin kodu poole sättima, siis see Romsa ikka ei jätnud jonni, uuris ikka, et kust ma tulen. Vastasin, et Obinitsast. Romsa ajas silmad punni ja ütles: "Ei ole!" Ütlesin, et olen ikka. Tema seepeale vastas, et käis kunagi Obinitsa koolis ja luges mulle terve rea nimesid, keda ta kõike Obinitsast tunneb. Tuli välja, et tal tädi elab seal. Novot. Igatahes, jalutasin auto poole ja Romsa hõikas mulle järele: "Kui sul igav hakkab, siis tule külla!"
Hõikasin vastu: "Usu, mul ei hakka igav, mul on kolm last!"
Tema: "Aga mees?"
Mina: "Jaa, ikka jah. Mees ka täitsa olemas."
Tema: "Noh.. siis küll jah.. Siis vist tõesti igav ei hakka."

Poeskäik

Käisime tolmuimejat ostmas. Olime juba varemalt kokku leppinud, et ostame Kärcheri masina, sest nendest odavatest oli parajalt villand saanud. Ma veel ei ole jõudnud seda proovida, aga ootused on kõrgel.
Kuna on pühapäev, siis olid lapsed meiega. Jõudsime poodi, kus Kirke omale tingimata titat tahtis soetada. Ja mitte tavalist, vaid sellist, millel on lutipudel kaasas. Aga seal ei olnud kenasid titasid, enamus olid lihtsalt ja lohakalt õmmeldud, millel käed-jalad esimese asjana küljest kipuvad tulema. Vähemalt alumistel riiulitel, kuhu Kirke silm ulatus. Niisiis, ma keeldusin. Sellega tekitasin Kirkele parajalt paha tuju, nii et ta peitis ennast riiulite vahele ära. Kui me siiski temaga kassa juurde olime jõudnud, istus Kirke maha ning keeldus edasi tulemast. Olin parajalt nõutu, siis aga tormas Mattias õe juurde ning veenis teda meiega kaasa tulema. Kirke tuligi. Neljakäpakil. Õnneks oli alles hommik, inimesi suhteliselt vähe, loodetavasti põrandad alles puhtad. Müüja oli ka armas, naeris Kirke üle, mitte ei vaadanud meid, lapsevanemaid etteheitva pilguga. Nii juhtub meil mõnikord poes käies.
                                                                    * * *
Neljapäeval olin koos oma põnnidega Kärdi juures tööl. Olime kõik koos ühes ruumis, mina toppisin, Kärdi õmbles ja lapsed mängisid Lego klotsidega põrandal. Korraga ütles Mattias: "Kuule tädi, kas vaiksemalt ei saaks?" Hakkasime Kärdiga naerma ning seletasime, et ega eriti ei saa jah :)

Kool-töö-kodu

Selline marsruut mul viimasel ajal ongi. Ma arvan, et ma ei üllata Sind, kui ütlen, et mul endiselt jube kiire :D
Esimesed koolipäevad on edukalt üle elatud. Inglise keele õpetajaga sai suvemuljeid jagatud ja vene keele tunnis esimene dialoog ka tehtud. Üritan nädalavahetusel essee ka valmis kirjutada vene keelest. Praktikal viibimise kohta tahab Irina lugeda.
Prätziga oli ka täna taaskohtumine. Oi, kuidas raamatupidamise algtõed on meelest läinud. Homseks saime juba leheküljetäie ülesandeid lahendada. Oeh..
Kärdi läheb reedel Soome, niisiis on ka töö juures kibekiire. Täna jõudsin veidi enne 8-t koju.
Loodan, et nädalavahetusel on aega kodus toimetada. Meil endiselt remont pooleli, toale on vaja uus lagi panna, põrandad ja seinad puhtaks pesta, siis saab juba sisse kolida. :) Siis on veel vaja köögipõrand paigaldada, ning elu ongi lill! :D
                                                                    * * *
Mul on uut rahakotti tarvis. Eile poes käies tuli senditasku lukukelk küljest ning ma ei saa enam seda kinni tõmmata. Hea rahakott oli. Ülikaua pidas vastu, kusjuures turu pealt ostsin umbes 6 aastat tagasi.

Lõpuks võtsin kokku ennast

Ja kirjutan nüüd üle kohutavalt pika aja siia.
Miks nii pikk vahe, küsid? Aga sellepärast, et täna on mul peaaegu vaba päev ja mul on aega ka kirjutada. Kuidagi ei tahtnud une arvelt blogi pidada.
Vahepeal olen kõvasti tööd teinud, Kärdiga tegime uue looma valmis, varsti jagan pilte ka. Siis olin vahepeal lapsehoidja, Priidu kaksikutel oli sünnipäev, Kaspari sünnipäeva pidasime isa juures ja eile käisid mu vennaraasud oma peredega mul külas. Nii tore, et me viimasel ajal tihti kogu perega kokku saame! :)
Ahjaa, kahel laupäeval oleme kartuleid võtmas käinud. Ja esmaspäeval käisin Karini juures maasikapeenraid korrastamas. Sain omale ka taimi sealt. Nii et tuleval suvel saan oma aiast maasikaid! :)
Koolis olid töötalgud, värvisime uksi seal, pesime aknaid ja valgusteid, et lastel oleks esimesel koolipäeval hea puhas kooli minna. ERR-i korrespondent oli kohal ja filmis ning võttis intervjuusid. No ühesõnaga, põnev on olnud!:)
Kasparile kinkisin põrsa. Ta kunagi mainis, et tahab lillat siga. No tegingi siis. Mitte küll üleni ise. Lõikasin ja toppisin mina, õmbles ikka õmbleja. Ma veel ei söandanud..

Ja mis sünnipäev see ilma küüla puhumiseta on?

Igatahes, homme algab meil Gabrieliga kool. Täna läheme veel kooliasju ostma. Päevikuid on tarvis ja kirjapulki. Ja siis veel nipet-näpet. Mul on homme juba tund ka. Inglise keel :) Uskumatu, aga idee järgi peaksin ma juba kevadel lõpetama. Hirmus põnev aasta tõotab tulla :)

Sünnipäevajada :)

Algas see sellega, et Madise hmm.. kuidas nüüd öeldagi.. kas tüdruksõber, elukaaslane, naine? Igatahes, Kristiinal oli 20 augustil sünnipäev. Järgmisel päeval oli kohe mu kullatükil sünnipäev. :) Ehk siis Gabriel sai 9aastaseks. Uskumatu, et juba.. Seejärel oli natuke vahet ning eile oli Kasparil juubel. Kutt sai 20. :)
PALJU ÕNNE veelkord!!! :)
                                                                     * * *
Vahepeal on aga päris palju tegemist olnud. Olin nüüd tööl kohe mitu päeva järjest, Kärdi läks eile Soome, aitasin tal koorma valmis teha. Bussi mahub ikka oluliselt rohkem loomi. Arvutasime, et 30 ämblikku ja 100 põrsast mahuks ilusti ära. Seekord läks kaasa 43 looma. Rohkem polnud lihtsalt. Igatahes. Septembris saan ametikõrgendust ajutiselt. Kärdi on paar nädalat Soomes ning sel ajal kamandan mina siin. Kärdi ütles, et ma karm ülemus oleks ja ei laseks töölisi laisaks minna. No vaatame seda asja :)
Lähen täna Gabrieliga kooliasju ostma. Ta juba mitu päeva nuiab. Uurisin õpetaja käest ka, et mida tarvis oleks. Kuna 3. klassis tuleb uue ainena inglise keel, siis enamus asju jääb ikka samaks. Ikka guašid, vesikad, paber, nii tavaline, kui värviline, pintslid, pliiatsid, plastiliin. Midagi oli kindlasti veel. Eks seda saab ka hiljem muretseda. Aga ootan huviga, kuidas Gabriel inglise keelt hakkab omandama :) Kui tal on natuke minu keelevaistu antud, siis on tal lihtne. Mates on ta meil ju tark. Aarise matemõtlemine on tal täitsa olemas.
Eile sain kiita, et mul on arukas ja asjalik ning hästikasvatatud poeg. Pomisesin, et ega ma teda väga kasvatanud polegi, ise kasvanud.. Suunanud ehk olen veidi.. Ise seejuures punastasin. Ja selle peale öeldi, et ei. See on ikka koduse kasvatuse mõjutus. Laps on ju kodu peegel. Olgu. Kui nii, siis nii. :)

Paasapäev! :)

Üle mitme aasta üks toredamaid paasapäevasid! Terve pere oli koos, istusime isa juures köögilaua taga ja naersime nii, et mul tuli õhust puudus ja Priit hõikas, et "Kata, hinga!"
Surnuaias oli ka väga kultuurne kõik. Tavaliselt on ikka nii, et purjus setosid talutatakse surnuaiast minema, sel aastal ei olnud nii. Viisakalt pakuti pitsi, kui ei soovinud, siis keegi rohkem peale ka ei käinud. Mulle sobis.
Nägin sel aastal selliseid tuttavaid, keda ma polnud umbes 10 aastat näinud. Uskumatult tore! Maru rahul olen omadega :)
Tegime perepilte ka, aga need pildid on Kristiina aparaadis. Kui kätte saan, siis lisan blogisse kah.
Seniks aga panen siia mõned klõpsud, mis ma oma fotokaga tegin:

Selline sagimine käib siis Obinitsa surnuaial Paasapäeva aegu :)

No tere!

Olengi tagasi. Nädal Soomes oli lihtsalt ülitore! Mis sest, et ma ju tegelikult olin tööl, ma veetsin väga mõnusasti aega seal :)
Turu peal käivad endiselt toredad inimesed, kes on põrsastest vaimustuses. Ja siis on need inimesed, kes vaatavad kõiki lette tülpinud nägudega.
Inimesi turul oli üle maailma. Küll Austraaliast, Portugalist, Kanadast, muidugi Saksamaalt ja Inglismaalt. Isegi Aafrikasse rändas üks põrsas. Päris paljud inimesed olid lahkesti nõus minuga oma reisist rääkima, suur osa tulid parajasti Tallinnast. Üks pere oli pärit Venemaalt. Ema, isa, kaks last ja vanaema. Naine tahtis kohe ämblikku osta, mees aga ütles, et ei ei, meil pole ruumi. Naine vaatas mehele otsa ja ütles: "Ma teadsin seda! Lähme siis üldse minema siit!" Mees ohkas ja lausus: "No vali siis välja.." Naine valis lõpuks kaks kilpkonna. Seni, kuni mees maksis, liikusid naine ja lapsed juba kõrval asuva leti juurde ja lapsed hakkasid kilkama, et nemad tahavad seda ja teist ja tükki kolmandatki sealt. Mees ütles päris pahaselt: "Jumal küll, las ma maksan nende asjade eest enne ära!" siis vaatas mulle otsa ja sõnas: "Tead, nad teevad mu siin rahast lagedaks! Mulle ei jää mitte midagi." Noogutasin ja ütlesin, et ma tean, mida ta tunneb. Selle peale mees naeratas ja läks edasi järgmise leti juurde oma rahakotti kergendama.
Esimesel päeval oli meie müügitelk avatud mere poole, mulle avanes selline vaade:

Kaks tänavamuusikut mängisid ilusat meloodiat mulle :) Kahjuks polnud mul eriti aega pilte teha, pidevalt jutustasin potensiaalsetele klientidele oma loomadest. Inglise keele praktika oli igatahes kõva. Natuke sain ka oma soome keelt meelde tuletada, mis on ikka väga roostes. Õppisin soome keelt keskkooli ajal lisaainena, aga seda oli ainult tund nädalas. Väga palju sellest meeles pole, aga midagi ikka.
Arvan, et kirjutan oma Soome-reisist veel ka edaspidi, kui toredaid seikasid meelde tuleb.
Ahjaa, eile, kui tagasi tulime, siis käisime Pärnust läbi. Kärdi ostis bussi omale. Sain siis Berlingoga Võrru sõita. Pärnus ühe foori taga seistes avastasin midagi lahedat ja pidin kohe pilti tegema:

Võrus käisin veel Priidu juurest läbi, polnud teda ka sada miljonit aastat näinud. Ajasime juttu maast ja ilmast, arvan, et ma mõjusin hästi talle :)
Koju jõudsin natuke pärast 9-t õhtul. Kirke oli veel üleval, kallistasime ja ta jäi naeratus näol magama :)

Väljasõit lastega :)

Algselt pidime minema Cantervillasse, aga siis otsustati, et hoopis Vudilasse läheme. Läksimegi. Mina taaskord kaardilugeja. Mis tähendab, et jaa, me eksisime ära :D
Otsustasime minna Põlva kaudu, et siis ei pea Tartusse sisse sõitma ja ühtäkki avastasime end ei kusagilt mujalt, kui Tartust :D Uskumatu, ent siiski loogiline, kuna minu käes oli kaart..
Õnneks leidsime üsna pea ka Vudila üles. Ilm oli selline, nagu ta oli, suhteliselt kehvapoolne. Kuid sellel olid ka omad plussid. Rahvast oli vähe ja seetõttu olid enamus atraktsioone meie pere krattide päralt. Atv-rada, elektriautode rada, mängude maja, igal pool saime kogu aeg jaole, polnud järjekordi ega midagi.

Kirke aga avastas midagi erilist ;) Üleval mängude toas oli üks plekist karp, selline läikiv ja ilus. Ta palus, et ma teeksin selle lahti. Seal sees olid piiatsid ja teritaja! Oh, seda õnne! Kirkel läks nägu naerule ja ta asus kohe usinalt teritama :) Meie lasteaias on kõik pliiatsid alati korralikult teritatud ;)

Muidu oli koht väga tore, basseinid ja veeliumäed olid ka olemas kenasti, aga ilm oli ikkagi vilu ja vette me põnne ei lasknud. Vesirattaga käisime küll järve peal sõitmas. Basseinide asemel läksime hoopis Aura veekeskusesse edasi. No seal said nad ikka tõsiselt möllata :) Veetorudest alla lasta oli endalgi tore. Kirke ja Matu olid lastebasseinis ka väga rahul, suuremas basseinis oli veekeeris nii tugev, et endalgi oli tükk tegemist, et välja saada.
Koju jõudisme napilt enne keskööd, hommikul põõnasid lapsed ka kella poole 10-ni.
Juba küsiti, et millal uuesti läheme. :)

Ma tahan teist telekat vaadata!

Nii nõudis mu tütar täna ja noh.. eile ka tegelikult.
Seletan siis talle, et meil on ainult üks telekas. Tema ikka ajab vastu, et ei, meil on palju telekaid ja tema tahab teist telekat vaadata. Selgus, et ta tahtis teist multikat või filmi, aga väljendus kukkus natuke kehvasti välja.
Eile oli meil taastumise päev niisiis. Matu palavik ei tulnud tagasi ja Kirke ka rohkem midagi valest otsast ei väljutanud. Ju siis oligi mingi viirusepoiss, mis meid tabas.
Mis uudist, küsid? Noh, niipalju et sõidan kolmapäeval Tallinnasse. Selleks, et neljapäeva hommikul Soome purjetada. Tegelikult muidugi sõidan laevaga, ei lähe purjekaga, kuigi see oleks ka tore.
Kärdi õde tahtis Eestis käia, lähen teda turule asendama, Kärdi ise käib senikaua laatadel Helsingi lähistel. Kolmapäeval läheme ja järgmise nädala teisipäeval olen tagasi. Nii, et ei kuule minust nüüd natuke aega midagi, kavatsen kogu Soomes olemise aja internetist eemal olla. Võtan seda ka kui kerget puhkust enne kooli. Sest kui tagasi tulen, siis on kohe Paasapäev (see on setodel üks tähtsaim surnuaiapüha) ja Gabrieli sünnipäev ja loetud päevade pärast algabki kool. Kiired ajad jätkuvalt, aga mulle meeldib :)

August algas küll mõneti ootamatult

Ses mõttes, et kuidagi äkki.. Oli kogu aeg ju juuni ja juuli, nüüd äkki august. Täna juba neljas kah. Ei tea, kuhu sel suvel nii kiire hakkas nüüd.

Ma olin nüüd kolm päeva järjest Kärdi juures toppimas. Lapsed olid hoiul, eile kui koju jõudsin, kurtis Matu, et tal on paha olla, kõht valutab. Kraadisin, polnud nagu hullu. Öösel ärkas ta mitmeid kordi veel üles, tahtis potile, Aaris kantseldas teda. Mõne aja pärast kraadisin uuesti, 38.8 palavik. Andsin rohtu, edasi magas ta enam-vähem rahulikult. Kella 2 ajal ärkas Kirke, tahtis pissile. Tuli siis elutuppa ja oksendas. No ikka korralikult. Koristasin Kirke ja põranda ära, kraadisin teda, ei midagi. Saatsin ta voodisse. Natukese aja pärast ärkas Kirke uuesti ja tahtis pissile ja kohe oksendas uuesti. Seekord siis voodi ja ennast ka korralikult täis.. Anna andeks, kui Sul juba süda paha on. Mul oli ka eile.. Koristasin siis uuesti kõik ära. Vaatasin kella, see näitas 3.18. Oeh.. Läksin diivanile magama, sest Matu oli meie voodis, ja laiutas seal Aarise kõrval. Lisaks oli öösel kohutavalt palav mul. Nii me siis soigusime hommikuni. Kord ärkas Kirke, kord Matu. Hommikul olin justkui laip, kuidagi ei suutnud silmi avada. Kui lõpuks siiski avasin, avastasin, et mul on hullem peavalu. Õudukas..

Hetkel on olukord stabiliseerunud. Matul palavik on taandunud, Kirkel püsib toit sees ja mul on peavalu kadunud. Ma ei tea, millest see kõik.. Kas kuumast või oleme mingi viiruse üles korjanud.. Ei tea. Loodan, et täna öösel saame kõik normaalselt puhata.

Järgmisel nädalal pidime Cantervilla lossi mängumaale minema. Aga kui põnnid haiged, siis ei saa kusagile. Loodan, et suudan neid piisavalt turgutada. Vot sellised natuke kehvapoolsed lood meil siin hetkel.

Mul on uudiseid!

Ma saan tädiks! :)
Ma ütlesin juba ammu, et see, et Madis tõi oma tüdrukut näha mulle, see tähendab midagi. No tähendaski. Päris palju. Detsembris on siis pisikest beebit oodata :) Oh, kui mõnus. Mul juba ammu beebiisu peal ;)
Juba on teada ka, et poiss tuleb. No mul kuttidega varemgi tegemist olnud :D
Ükspäev just mõtlesin, et võiks Roberti maale kupatada. Robert on mu vanema venna poja. Tal koolivaheaeg ja passib linnas niisama. Võiksin ju oma tädikohuseid ka täita aeg-ajalt.
Ahjaa.. Seda, et.. mul isa veel ei tea, et ta uuesti vanaisaks saab. Ära siis talle ütle, eks. Madis tahtis ikka ise tähtsaid uudiseid teatada.. :)

Om nii lämmi..

Eile, kui Lasvalt läbi sõitsime kella 10 ajal õhtul, siis näitas termomeeter seal 28 kraadi. Võib ainult ette kujutada, kui palju siis päeval kuuma oli. Eilse päeva veetsime järvede ääres. Rauno pere oli ka kaasas. Käisime alguses Valges järves, siis Mustas järves. Vahepeal jõudsime veel seenele ja mustikale. Must järv on sellepärast Must järv, et seal on soovesi (või rabavesi?), vesi on tumedat värvi. Lapsed kutsuvad seda ka kokakoola järveks. Tõelised veeloomad on mul igatahes. Veest välja saamisega oli raskusi veidi.

Ja Kirkele meeldis paadiga sõita

Suvi on ikka tore aeg. Isegi selle palavaga. Ma eelistan iga kell 30 kraadi kuuma 30 kraadi miinusele :)
Laupäeval oli mul ka külastuspäev. Esiteks oli Madis oma tüdrukuga meil külas. Nad olid siin lähedal sünnipäeval ja ööbisid meil. Panime neile õue telgi üles. Hommikul ajasime juttu, jõime kohvi. Muide, Madis tõi mulle esmakordselt oma silmarõõmu näha. No ma olin Kristiinat ka varem näinud, aga selles mõttes, et Madise varasemaid tüdrukuid pole mulle näidatud. Eks teen sellest omad järeldused ;)
Umbes lõuna ajal sõitis hoovi hall džiip. Sealt tulid välja mees, naine ja kaks last. Uudistasid mõisamaja. Läksin siis juurde uurima, et mis toimub. Tuli välja, et selle mehe vanaisa elas kunagi mõisamajas ja ta tuli nüüd meenutama. Rääkis, et lapsena ta on siin käinud ja lubas paari aasta pärast uuesti tulla. Praeguseks on muidugi enamus hooneid lagunenud või lammutatud ja ta oli natuke nagu pettunud. Aga varisemisohtlikes varemetes pole ju midagi ilusat vaatamiseks?
Nonii, läks vaevalt pool tundi mööda, kui tuli Rauno naine oma lastega külla. Reelika oli kooki teinud, sõime seda ja jõime kohvi. Ootasime Aarist töölt, et siis koos järve äärde minna. Läksimegi. Kui lapsed olid juba krimpsu tõmbunud, otsustasime, et läheme käime Päikeseloojangu majas Meenikunno rabas. Käisime mööda sealset matkarada. Lastel rõõmu kui palju :)
Tegus nädalavahetus on seljataga, mulle meeldis :)

Tornaado hoiatus anti!

Mul on hetkel tunne, justkui oleks see tornaado juba jõudnud ja minust ka üle käinud. Olen täiesti sült. Kaks viimast päeva on möödunud tõeliselt kiiresti ja enamasti töötähe all. Kaks päeva järjest loomi täis toppida selle kuumusega on tõeline katsumus. Eile olid lapsed ka töö juures kaasas. Õnneks nad käitusid ilusti. Õhtul käisime Laura juures maal. Nii hea oli Laurat üle pika pika aja näha :) Lapsed said mängida ja meie juttu ajada. Sõime šašlõkki ja kringlit ja jõime koduõlut, mis oli pigem kalja eest Raavo sõnade järgi.
Tita-Romet on ülinunnu ja ülipüsimatu hing :) Või lihtsalt tundus mulle nii, pole ju ammu beebidega tegemist teinud. Aga lastel oli vahva ja minul ka, hää meel et külla läksime.
Tegime pilti ka, aga lisan neid siis, kui Laura saadab mulle.

Täna olen niisiis sült. Vajan puhkust puhkusest :) :)

                                                                       * * *

Kirkel on nüüd tulnud uus mood.

Temal on tarvis alati kõige ees kõndida. Ja kui seda ei saa, siis oh seda kisa..

Super nädalavahetus!

Ma polegi juba tükk tükk aega niimoodi tõesti puhanud :) Lapsed olid kaasas ja ei pidanud hoidja pärast muretsema, aega oli küllaga, nautisime ikka korralikult.

Reedel jõudsime Sarnakõrtsi tallu, teised olid kohal juba. Sel aastal oli meid vähe kohal, 10 mängijat, lisaks veel kaks endist mängijat ja üks kaaslane. Esimesel aastal oli meid 12, eelmisel aastal 18, kui ma ei eksi. Ja kokkutulekul käivad ikka samad näod. Mitte, et mul sellest kahju oleks, aga uusi nägusid võiks rohkem olla. Eks näis. Järgmisel aastal annan ohjad kellegi teise kätte, ehk õnnestub siis rohkem rahvast kokku meelitada.

Igatahes, tore istumine oli meil.

Järgmisel päeval käisime Valgerannas. Sain lõpuks oma kauaoodatud mere :)

Ülimõnus oli! Tuult oli, laineid oli, vesi oli isegi enam-vähem soe. Lapsed jäid ka rahule, Kirke on samasugune mereloom, nagu minagi, nautis ka igat rannas veedetud hetke. Tegi küll kõik rannas kaasas olnud riided märjaks, aga vähemalt oli ta õnnelik :)

Pärast rannas käimist otsustasime, et läheme ikkagi Agele ka külla. See nagu juba väike traditsioon meil. Lisaks olid meiega veel Rain, Jorma ja Erki, kes on ikariami-kutid, nii, et asi otsustatud. Rain oli tulnud rattaga, selle võtsime juppideks ja jagasime kahe auto peale laiali. Rattad mahtusid meie autosse.

Pärast väikest seiklemist olimegi juba Age pool. Sättisime grilli üles ja nii see õhtu kulges.

Pean mainima, et terve nädalavahetuse paistis meil päike. Nii, et ilmaga ka vedas.

Kolmandal päeval oli juba tunda, et kõik on väsinud, kuid naljakaid hetki jagus ikka veel :)

Igatahes, super puhkus oli :) Aitäh!

Homme Pärnusse!!

Oh, ma tunnen, kuidas hakkab tekkima ärevus juba :) Aga see on selline positiivne ärevus, mis mul alati tekib, kui kusagile kaugemale sõidan.
Täna pakin asjad ära, sest homme tahab Kärdi, et ma talle natuke tööd teeksin veel enne minekut. Aga loodan, et kella 3 ajal on start.
Suurt palli me vist kaasa võtta ei saa, ei mahu peale lihtsalt. Tuleb siis väiksema palliga mängida jalkat.
Ja lapsed võtan ka kaasa. Pisemad pole merd näinudki ja me pole sel suvel üldse nendega kusagil käinud. Nii, et kaks kärbest ühe hoobiga :)
Ma igatahes nii ootan mere äärde minekut.. Juba ammu tahtsin minna. Akusid laadima :)
Loodan, et sellest tuleb meeldejääv reis :) Pärnus näeme!

Olin metsas.

Sel aastal esimest korda siis. Ämm võttis kaasa, ta teab häid seene- ja marjakohti. Natuke ikka sain, no prae saab ja natuke moosi kah. Ma üldse alles eelmisel aastal hakkasin metsas käima. Varem polnud käinudki. Mis sest et maatüdruk, aga ma ei käinud kunagi metsas seenel-marjul. Ei teagi, miks. Lihtsalt.
Igatahes, soovitan metsas uidata vahel. Saab mõtteid koondada ja mets üleüldse annab positiivset energiat. Gabriel oli ka kaasas, temaga me arendasime harivaid vestlusi. Näiteks:
Gabriel: Emme, millal ma autoload teha saan?
Mina: Siis, kui 18aastaseks saad.
Gabriel: Oh, kuidas ma tahaks juba suur olla.
Mina: Ära veel taha, usu mind, kui oled 18, siis tahaksid hoopis 8 olla.
Gabriel: Kuidas nii?
Mina: No siis tulevad igasugu mured, võibolla on tarvis töö otsida ja koolis on ka keerulisem. Raha kulub kindlasti rohkem..
Gabriel (mõtlikult): Jajah.. kui sugulastel tulevad sünnipäevad, siis peab kingitusi ostma..
Nii sügavmõttelised vestlused toimuvadki metsas meil..
                                                                      * * *
Aga mu käed näevad hetkel sellised välja:

Õhtuks teen ahjukartuleid ja kukeseenekastet :)
Ja kui jaksu on, siis panen mustikakoogi ka ahju.. mm... ;)

September juba??

Kuupäeva vaadates võib küll rahulikult ohata, aga aknast välja vaadates tekib ikkagi küsimus, et kas kalendris on vale kuu?
Igatahes, elame ikka oma tavapärast elu. Lapsed on hetkel lasteaias, sel nädalal on veel, järgmisel nädalal on nad kodus taaskord. Lasteaed puhkab jälle.
Lastega seoses. Reedel toimusid Pikakannul mõttetalgud kooli säilitamise teemal. Kohal olid vallaametnikud, osad lapsevanemad ja õpetajad, kuid oli ka külalisi Tallinnast ja mujaltki, kokku 50 inimese ringis. Tegemist oli avaliku üritusega. Saime ka lõpuks teada mõlema osapoole seisukohad. Vallal pole piisavalt raha, sest kooli plaanitakse kümmekond huviringi, mille maksumus aastas oleks umbes 30000 eurot. Ühesõnaga, pinge oli õhus, vihaseid pilke kohtasin, mul endal ka vererõhk tõusis vahepeal. Sel reedel siis volikogu otsustab, kas annab koolihoone rendile või mitte. Kui mitte, siis üks lapsevanem lubab oma talus kooli avada. Karm värk, aga ma olen ka nõus võitlema selle nimel, et mu lapsed saaksid pisikeses külakoolis kooliteed alustada. Hetkel on kooli nimekirjas 20 last. Kool peaks tulema 6-klassiline. Loodame, et ikka õnnestub, et mõlemad osapooled jõuavad kompromissile.
Kui mõttetalgud olid lõpusirgel, pidi igaüks midagi ütlema, oma mõtteid avaldama. Ütlesin ka siis. Õigemini, tsiteerisin oma õppejõudu, härra D-d. Ma täpselt ei mäletagi, mida ma seal ütlesin, aga midagi taolist: "Minu õppejõud ütleb, et kui organisatsioonis pole konflikti, siis on midagi mäda. No konflikt on meil nüüd olemas, loodetavasti on selle tulemuseks kõigile sobiv lahendus. Ma tean, et seda muidugi ei juhtu, sest alati leidub keegi, kes pole rahul." No umbes sellist tarka juttu ajasin. Selle peale küsis mõttetalgute korraldaja minult, et kas ma käin Tallinna Ülikoolis? Ma olin tõsiselt üllatunud, positiivselt siis. TÜ-s olevat ka üks õppejõud, kes on sedapidi meelestatud konflikti suhtes. No mis sa oskad kosta! :)

Tegin testi

Eiii, mitte rasedustesti :P
Tahtsin teada, mis on mu psühholoogiline vanus. Selline oli tulemus:

Pähh, ma mõtlesin alati, et ma olen hingelt 18-aastane. Nüüd siis selline põnts.
Ja siis tegin ühe testi veel. Seekord siis oli testi pealkiri: "Kui korras su närvid on?" Pealkiri oli nii intrigeeriv, et kohe pidin täitma seda. Tulemus siis sedakorda selline:

Mina ja tavaline?? Aga muidu vastas see tulemus täpselt minu olemusele. See test võiks seda ka öelda, kes mu vaenlased on, päris huvitav oleks teada :) Pea siis meeles, et mind ärritavad ainult konkreetsed asjad, mitte mingi häma. Hahahaahh. :))

Ma pole ainuke, kellega asju juhtub

Kärdi on samasugune :D Sellepärast me nii hästi klapimegi.
Käisime eile linna peal, poodides ja bussijaamas. Kärdi läheb täna Soome ja ostsime pileti ära. Enne bussijaama aga käisime mitmes poes, valget märkimispliiatsit oli tarvis ja muuseas käisime ka kingapoes. Kärdi ütles, et uusi kingi tarvis talle. Proovisime ja vaatasime, arutlesime. Poes oli üks naine, kes ka parajasti kingi valis, tema kõrval oli mitu paari põrandal parajasti. Kärdi astus ligi ja võttis maast ühe kinga. See teine naine vaatas ja ütles: "Vabandust, aga see on mu isiklik king." Kärdi vaatas talle otsa, siis mulle ja puhkesime kõik korraga naerma :D Pani siis kinga tagasi ja ütles: "Aga väga ilus king on!" Tollel naisel tuli väga rahulolev ilme näole :)

Soome-reis oli ülilahe!

Mul siiamaani emotsioonide üleküllus, ja räägin kõigile oma toredatest klientidest :D
Aga alustan siiski algusest.
Pühapäeva õhtul läksin niisiis Kärdi juurde loomi täis toppima, et oleks turul ka täis topitud näidiseid olemas. Enamus põrsaid ja kilpkonni müüsime tühjadena, sest turistidel on tühja kesta lihtsam transportida.
Igatahes, saime koorma ilusasti täis, käisime veel saunas ja hakkasime kella 22 ajal Tallinna poole sõitma. See sõit kulges üsna rahulikult, pühapäeva õhtul sel kellaajal oli liiklus suhteliselt hõre. Ööbisime Kärdi venna juures, sadasime poole 2 ajal tema juurde. Und meil ei tulnud, minul oli reisiärevus, Kärdi polnud oma vennat lihtsalt kaua aega näinud, ja jutustasime kella poole 4-ni hommikul. Hommikul tirises minu äratuskell esimesena. Laev pidi väljuma kell 8.00, niisiis pidime vähemalt pool 8 lahkuma. Haarasime oma asjad ja tormasime auto peale, auto peal avastasin, et kell on 6.27. Ma olin kogemata pannud kella tirisema 6.30-ks, lisaks oli mu kell 10 minutit ees. Siiamaani ei mõista, kuidas see küll juhtus. Noh, me ei hakanud enam tagasi magama minema, kuigi oleks saanud vabalt pool tundi veel silma looja lasta, seega sõitsime sadamasse. Laevareis möödus peaaegu viperusteta, poes tahtis turvamees meie kotte vaadata. Kärdi ütles, et temal juhtub sellist asja esimest korda, ju siis jätsin mina kahtlase mulje :D
Laevareisist veel niipalju, et mul oli seest õõnes terve reisi ajal, no ikka kõigutas see laev.
Jõudsime ilusasti Soome ja läksime kohe Sadamaturgu, kus Laura juba kohal oli. Viisime talle loomi ka, ta oli kilpkonnad suutnud maha müüa kõik. Astusin ka telki, algul vaatasin kõrvalt, kuidas Laura klientidega rääkis, hiljem hakkasin ise ka rääkima ja seletama. Uskumatu, kui palju lahedaid inimesi on ikka maailmas. Ja kui avatud nad on! Räägivad sulle kogu eluloo ära. Üks briti vanapaar käis meie telgi juures. Rääkisid, et nad on just puhkusereisil, eile käisid Venemaal, täna on juba Soomes. Uurisid, kust meie pärit oleme ja imestasid, et me vene keelt ei räägi, kuigi me ometi oleme ju osa Soviet Unionist!
Mu lemmik klient oli aga  üks teine vanapaar. Tulid meie juurde, naine oli kohe vaimustuses, mees mitte niiväga. Naine tegi meile silma ja ütles, et moosib meest veel. Käisid kohe mitu korda meie juures ja lõpuks võttis mees ohates rahakoti välja, ise seejuures lausus: "Saate aru, ma olen šotlane.." Oi, kuidas me Lauraga naersime seda! :D
Igatahes, päev läks igati korda, ma olen nii rahul, et läksin Soome :) Lõpuks müüsime 11 looma maha, mis Laura jutu järgi on igati korralik tulemus.
Koju jõudsin kell 4 täna hommikul. Olen praegu ka veel superväsinud aga ometi igati rahul omadega :)

Ma olen alati rääkinud, et naised on ussid

Ja nüüd on see käes. Ma ajan nahka.
Muide, esimest korda elus. Ma pole iial nahka ajanud, kui palju ma ka ei päevitaks. Nõme värk igatahes.
Eile sai mul lõplikult villand sellest, et ma öösel magada ei saa ning ehitasin baldahhiini voodi kohale. Kasutasin katteloori. Oli kohe palju rahulikum magada.
Täna tuleb Rauno oma perega külla ning õhtul lähen Kärdi juurde. Me sõidame Soome. Turule. Praegu on turu peal müüjaks Kärdi õde, Laura. Aga augusti lõpus vahetan ma Laura välja ja homme lähen siis maad uurima, et millega ma ennast nüüd siis sidusin. Sõidame öösel Tallinna ära, hommikul kell 8 läheb laev Soome. Ma lähen elus esimest korda Soome, muide. Pole iial käinud. Ootan põnevusega :)
Aga praegu lähen ma koristama. Elamine on pea peale pööratud jälle, tuleb korda luua. Jõudu mulle!

Laiskus tuli

Tahaks kohvi, aga ei viitsi teha, saad aru? Selline laiskus on praegu.
Ilm on ka imelik, ei tea, kas hakkab sadama.
Viimasel ajal pole mitte midagi erilist juhtunud. Teen tööd, lapsed teevad lasteasju, niitsin muru, mööbeldasin. Tavaline värk. Selline tunne, et peaks midagi korraldama.
Ahjaa, ma ju korraldangi. Suvepäevi. See Ikariami-mäng, mida ma juba olen siin ka varem maininud. Meil on seal oma liit ja mina olen diplomaat. Kuidagi on nii kujunenud, et olen teist aastat juba suvepäevade korraldaja. Eelmisel aastal olime Viljandimaal, sel aastal Pärnumaal. 20 ja 21 juuli on mul siis tegusad päevad :) Ootan juba põnevusega. Päriselus inimesi kohata, kellega virtuaalselt peaaegu igapäevaselt suhtlen, on ikka väga põnev. Eelmisel aastal mängisime suure võimlemispalliga jalkat, arvan, et sel aastal kordame. Midagi tuleb veel lisaks plaanida. Auhindade peale on ka tarvis mõelda. Ühesõnaga, tuleb Agega koos ajusid ragistada. Korraks oli eelmisel aastal mõte, et teeks sel aastal stiilika, aga see mõte tuli mulle meelde veidi liiga hilja. Eks lükkub siis edasi. Ehk õnnestub sel aastal veel kohtuda oma kambaga, näis. Tarvis enne need suvekad ära korraldada :)

Päike sai mu kätte

Ja nüüd on mu selg kõrbenud. Väga hullu ei ole, aga magamisega oli raskusi. Niitsin muru ja seal see päike mu kätte sai.
Laupäeval käisin Popkoori peol. Superlahe üritus! Sai kaasa laulda, väga meeliülendav üritus :) Ma olen nii rahul, et Signe mind kutsus ja et mina ikka läksin, loksutas  midagi paika mu sees :)
Eile tegime selle suve esimese supluse. Ilm oli nii palav, arvasime, et mis seal ikka, lähme käime ära. Vesi oli ikka külm küll veel. Lastel muidugi rõõmu, kui palju. Lõpuks käisin ikka ise ka ära. Kahtlesin tükk aega, kas üldse lähengi, aga siis mõtlesin, et kui sai juba järve äärde tuldud, siis tuleb ikka ujuda kah. Ma olen ikka vanaks jäänud küll. Vanasti käisin juba aprillikuus ujumas. Praegu ei kisu palavate suveilmadegagi jahedasse vette.
                                                                     * * *
Väike stiilinäide mu noorema poja veenmisoskusest:
"Ma ei ole kunagi saanud sellega kaks korda sõita! Tahad näha, et ei ole?"

Mu Laural on täna sünnipäev! :)

Kullake, palju õnne Sulle veelkord! :)
Ma olen juba varem ka oma Laurast rääkinud, aga tänase puhul teen seda veel. :)
Lauraga kohtusime keskkoolis, ma ei tea, kuidas ma küll varem temata hakkama sain..
Aga siinkohal lisan siia ühe pildi. See pilt on tehtud 2001 aasta aprillis.

Noored ja ilusad :)
Nüüd oleks tarvis värskem pilt kõrvale teha, aga millegipärast, kui me kokku trehvame, ei taipa kumbki meist, et pilti võiks teha. Kaks kana-ajukest, nagu me oleme ;)
Igatahes, millal iganes me kokku saame, siis me justkui polekski vahepeal lahus olnud, juttu jätkub meil alati ja nüüd, kus meil mõlemal on lapsed, on ühiseid teemasid rohkemgi.
Ühe asjaga on Laura minust ette jõudnud. Ta on nimelt abielus. Tegi mulle sellise triki, et ma ei tea, kas ma suudan kunagi tagasi tehagi :D Laura kutsus meid grilliõhtule. Mina siis läksin, viinerid peos grillima. Ja siis nemad, va suslikud Raavoga, astusid suurest telgist välja, Laural pulmakleit, Raavol munder seljas. No sellist üllatust pole keegi suutnud mulle korraldada. Eks ma korraldan midagi vastu, Laura. Pääsu sul pole ;)
No ja me suutsime koos titeootel ka olla. Mina ootasin oma pesamuna, Laura oma esimest beebit.
Hingekaksikud ikkagi :) Siis, kui me vanaks saame, käime koos Tartu muhedates kohvikutes saiakesi söömas ja jäätisekokteili joomas. See on meil juba ammu paika pandud plaan.
Päikeselist sünnipäeva Sulle, kullake! :)

Jaanid läbi :)

Nüüd saab tavapärase elu juurde naaseda. Mitu päeva grillimist ja külalisi on ikka väsitav, aga samas tõi elu me õuele :)
Tegime siin pilte, otsustasin natuke jagada siin.

See on meie mõis.. Tegelikult oli see vanasti moonakate, ehk mõisa tööliste maja, kolme pere elamu. Praeguseks on alles ainult üks osa sellest, ülejäänud on lagunenud. Tahame selle lagunenud osa täitsa müürini ära lõhkuda, eks siis näis, mis edasi.Vähemalt varemetest saab lahti.
See pilt on eestvaates, siitpoolt on isegi kena :)

See on meie ajutine grill:

Päris hästi toimis :)
Ja siin siis mina, mõisaproua :) Taustaks on aidauksed, mis hetkel on üsna läbipaistvad. Aga see muutub üsna pea.

Niisiis

sain aega nüüd mõned read kirja panna siia.
Turunduse eksami sooritasin edukalt, sain 5. :) Nüüd on kooliga ühel pool. Esimene aasta läks küll kiiresti, lausa lendas. Näis, mis uuel õppeaastal saab. Kui see on sama edukas, siis.. Siis on järgmisel aastal samal ajal minu lõpupidu :)
Nüüd aga veel üks hea uudis. Nimelt ma töötan nüüd kodus. Teostan juurdelõikust siin siis. Lasteaias algab ka puhkus ja nii saan lastega olla ja samal ajal ka tööd teha. Mulle sobib :)
Kolmapäeval käisin Signe juures veinitamas. Lõpuks tegime šampuse ka lahti, jutustasime kella poole 2ni öösel. Aga väga tore õhtu oli, ma polnud juba ammu nii palju lobisenud nii erinevatel teemadel. Autodest suheteni, elust ja olust..:)
Aga jaanipäeval tuleb meil siin vist väike istumine. Äkitsi on inimesed hakanud avastama, et me eksisteerime. Aarise sõber tuleb oma perega jaani pidama ja Kärdi tuleb ka meile. Pidin täna poest liha ostma ja marinaadi panema. Ja täna on mul veel hambaarst. Nii, et tegemisi jätkub endiselt :)

Homme on viimane eksam

Turundus. Just lõpetasin slaidide tegemise ning saatsin õppejõule. Homme umbes samal ajal siis hiilgan oma teadmistega klassi ees :) Saab lõpuks ühele poole kooliga, kuidagi venima on jäänud. Kooliaasta eduka lõpetamise puhul lähen homme Signe juurde veini jooma. Tal sai köögiremont ka just tehtud, nii et on, mida tähistada.
Veel üks tähtis teadaanne. Lõpuks sain seemned mulda! Eile siis alles. No eks näis, kas jõuluks saab siis porgandit :):) Vot nii. Lootust on igatahes.
Viimasel ajal on kuidagi lühikeseks jäänud mu postitused. Seda seetõttu, et väljas on nii head ilmad ja mul kuhjaga tegemist. Aednik olen poole kohaga, tulevast muru on päris palju, niitmist on küllaga. Siis ikkagi üritame tegeleda ka koristustöödega ja ikka veel on osad asjad lahti pakkimata ja riided kappidesse sättimata. Saaks ennast kloonida, oleks ülitore, tunnen, et on hädasti teist mind ka tarvis..
Samas, elu on põnev, selle üle ei saa kurta :) Ma ei oskakski vist teisiti elada. Aktsioon on pidev, mis on positiivne. Lastelastele on, mida rääkida ;)

Väike paus

Kulub ära. See nädal on ikka päris pingeline olnud, eksamid, töö.. Praegu on selline pingelangus, joon kohvi, istun täitsa niisama. Kohe lasen arvuti tagant jalga, õues on toimetamist. Aga teen seda hea meelega. Värske õhk kulub praegu marjaks ära.
Marjadest rääkides. Eile saime esimesed metsmaasikad. Nad kasvavad meil siinsamas, künka peal, ei pea isegi metsa minema :)
Tead. Mul tuli praegu selline praekartuli isu.. Rohelise sibula salatit ka kõrvale.. Nämm... :)

Raporteerin.

Praktika aruanne tehtud, praktika kaitstud hindele 5!
Organisatsioonikäitumise eksam sooritatud hindele 5!

Üks eksam veel jäänud ja siis.. TERE SUVI! :):)

Viimast päeva praktikal

Natuke kurb oli ka. Kõigil tundus siiralt kahju olevat sellest, et ma ära lähen. Kuidagi nii südamesse läks, juba jõudsid inimesed mulle hinge pugeda. Viisin kommikarbi ja Toomasele ühe lille. Tean, et Toomasele meeldib aiandus ning viisin talle ühe suvelille, mille ta saab mulda pista. Tundub, et ta oli väga liigutatud :) Aga ma tõesti tahtsin teda tänada, et ta nii tore juhendaja mul oli. Superkannatlik inimene, asjalik tegelane :)
Hommikul hoidsin Kärdi beebit. Kärdi käis oma õel sünnipäeval, jäi ööseks Tartusse ja palus, et ma hommikul titat hoiaks, kui ta ema tööle läheb. Kärdi põnnu on üks igavesti armas olevus, korra tegi mulle kurja häält, aga see oli ka põhjendatud. No kaua võib piimapudelit oodata? Ja siis veel tahan mainida, et minu peale pole juba aastaid oksendatud.. Aga muidu saime kenasti hakkama, ma tal juba ammu sõps :)
Niipalju veel, et OK iseseisva töö tegin eile valmis ja saatsin D-le. Homme lõpetan praktikaaruande. Ja siis aitan Marilil resümeed inglise keelde tõlkida. Ja trimmerdan.

Nii palju asju on vaja teha

Selline tunne on, et magaks terve selle nädala hoopis. Jätaks need tegemised kus see ja teine. Praktika aruanne ja OK iseseisev töö on tarvis reedeks valmis meisterdada. Osa on juba valmis, suurem töö on veel ees, kuidagi ei jaksa õhtul enam arvutis olla. Praegu ka peaksin ju hoopis midagi muud tegema selle blogi asemel siin..
See nädal on viimane praktikanädal. Siis veel eksamid ja siis tuleb suvi :) Plaanis on Soome marjale minna, eks näis, kas õnnestub ka.
Soovi mulle siis jaksu. Tegelikult, soovi mulle viitsimist. Seda vist on rohkem tarvis.

Käisime kultuuri nautimas :)

Jan Uuspõllu "Vanaisa" etendus Tartu Kontserdimajas. Super tükk jälle Uuspõllu poolt! Soovitan soojalt. :) Mina naersin nii, et pisarad voolasid :)
Aga selle teatrini jõudmine käis nagu ikka üle kivide-kändude.
Hommikupoole kolisime Aarisega kappe mõisasse. Jaa, me kolime ära. Igatahes, kui kapid kolitud, hakkasin autosse tagasi minema, tõmbasin ukse lahti ja loomulikult vastu oma põlve, nii, et mul silmist tuld lõi. No nii haiget sai. Pärast duši all käimist sõitsin linna, praktikale. Seal läks mul üle ootuste hästi, Toomas jäi täitsa rahule, sain isegi keerulisemate ülesannetega hakkama. :) Pärast praktikat läksime riietuma, etendus algas kell 19, plaanisime hiljemalt 17.30 sõitma hakata. Kohtusime Mailika pool. Mailika on Aarise venna elukaaslane.  No igatahes. Hakkasin omale sukki jalga panema ja tõmbasin küünega augu sisse. Pean mainima, et tõmbasin küüne ka katki, sõrm siiamaani valutab. No ega midagi, lippasin siis poodi. Edu kauplusesse. Otsisin seal sukkpükse, leidsin. Läksin kassasse, müüja ütleb, et ta ei saa seda müüa, koodi ei võta omaks. Vaatasin talle õnnetu näoga otsa, sest see paar oli ainuke minu suurusele, ülejäänud olid kõik S-suurus. Müüja siis vajutas nuppu, ootas juhatajat. Too aga ei tulnud, siis müüja karjatas leti tagant: "ANNELI!!". Ma ehmatasin isegi. No see Anneli tuli, aga temagi ei osanud midagi tarka öelda, pakkus mulle neid väikseid suurusi. Õnneks ma nägin keset poodi ühte riiulit, mida ma enne märganud polnud. Ja seal olid sukkpüksid! Ostsin ruttu omale kaks paari igaks juhuks ja kappasin tagasi korterisse. Seekord ei lõhkunud omi sukki ära ja tormasime auto peale. Istusime autos ja ma panin omale käed sülle. Juuksed tulid näo ette, tõstsin käe ja oppaa! sukad jäid sõrmuse taha kinni ja tekitasin omale mikro-augu sukkadesse! Oi kurja :D Ma pole ikka loodud sukki kandma. Õnneks ei hakanud see auk hargnema. Sain ikka teatris ära käia. Ja sain meenutada, miks mulle ei meeldi kleiti kanda pidulikel üritustel.

Juskui pikk nädalavahetus oleks seljataga

Ja ei ole üldse selline tunne, et esmaspäev on. Saatsin lapsed lasteaeda üle pika aja. Hoian pöidlaid, et nad nüüd jälle haigeks ei jääks. Gabriel läks täna Tartusse ekskurisoonile, Ahhaa keskusesse. Kooli lõpp, nüüd nad käivad igal pool.
Meelis tõi ka omad põnnid maale, sain 5 põnni kamandada. Tegelikult, Merit ja Gabriel on juba nii suured, et pole nagu midagi kamandada enam, aga no silma peab ikka peal hoidma.
Sain oma aiamaa peaaegu kaevatud, üks jupikene jäi veel, sääsed hakkasid närima, ei kannatanud enam olla aias. Täna siis lõpetan sellega. Siis lasen rammu ka tuua oma põllale ja siis lõpuks saan midagi külvata ka. Ei tea, kas jõuluks saab porgandit? :):) Muide, üks jänes juba käis uudistamas mu põllulappi..
                                                                    * * *
Mu roosa-fänn küsis eile: "Emme, mis värvi sinu suu on?"
Mina:"Punane"
Kirke: "Aga mis värvi minu suu on?"
Mina: "Punane"
Kirke lõi endale käega otsaette ja ütles: "Eiiiii! Mul on rooooosa!"

Hullem kompliment tehti just

"Aitäh, emme, väga hea söök oli!"
Lapsed sõid jäätist.. hahahh :):)
Viisakad on nad mul vähemalt.
Kevad ründab korralikult. Puud õitsevad, sirelid ja toomingad lõhnavad, mõisas on praegu kõige ilusam aeg :)
Teeksin pilti, aga mu fotokas on lootusetult kadunud.
Eile hakkasin omale aiamaad kaevama. Jah, alles eile. Varem polnud lihtsalt aega. Märkisin piirid maha ja kaevasin. Esialgu teen väikese aiamaa, 4x4 ruutu umbes tuleb. Saab vähemalt aimu, mis pinnas mul seal on ja kui hästi miski kasvab. Ja olgem ausad, ega ma eriti usin rohija ka pole.. Aga seda vb sellepärast, et mul pole varem päris oma peenramaad olnud.
Õppida ka üritan, senimaani on see olnud suhteliselt lootusetu üritus. No üldse ei suuda süveneda, aga aega ka veel natuke on. OK eksam on 13. juuni. Hiljemalt järgmisel nädalal tuleb ennast käsile võtta. Muidu ei jõua valmis. Praktika aruanne ka vaja valmis teha, 11. juuniks peab ära esitama. Tuleb mõni unetu öö vist, teada värk ju, et ma hakkan umbes kaks päeva enne neid asju tegema. Proovin küll seekord tublim olla, siis on endal kergem, eks näis.
Ahjaa. Ma vihkain sinikaid.

Täna on sünnipäev kahel tähtsal inimesel.

Loomulikult on täna sünnipäev ka paljudel teistel inimestel. Aga teiste hulgas ka kahel tähtsal inimesel minu elus.
Agel ja Aarisel.
Age on minu teine kullake, kohe pärast Laurat :) Age leidsin ma umbes kolm aastat tagasi. Meie ühise huvi- Ikariami kaudu. Agel on kaksikud tütred, kes on Kirkega samavanad, kuu aega vanemad ainult. Ja kui me kokku saame, (mis juhtub harvemini, kui ma sooviks) siis on meil ühiseid teemasid küll ja veel. :)
Sellised me olime eelmise aasta Ikariami-mängu kokkutulekul:

Nagu must ja valge koer :)

Aaris on aga minu elukaaslane, laste isa. Tema ma leidsin 10 aastat tagasi. :)

Olen talle halle juukseid põhjustanud, mis tähendab, et minuga kooselu pole mitte kergete killast..

Minu kord.

Nüüd siis olen mina haige. Nina on nagu mahlakask, pea on paks otsas. Olen terve päeva maganud. Sõna otseses mõttes. Ärkasin kella 2 ajal. Lapsed on lasteaias ja koolis. Eile oli juba kehva olla, aga täna hommikul ma tundsin, et pean puhkama.
Helistasin Kärdile ka, et ma täna ei ole tulija. Ei taha pisikuid laiali jagada. Ta luges mulle sõnad peale: "Vaata, et sa siis tõesti puhkad ja rabelema ei hakka!" Noh, ta tunneb mind ka juba päris hästi..
Kuulasingi sõna ja kobisin voodisse. Hetkel on juba parem olla, kuigi lõhnataju on absoluutselt kadunud, seoses nohuga. Kohe kummutan ühe sidruniga tee sisse. Laura, ma juba tean, mida sa tahad öelda, aga mul pole kahjuks ingverit. Katsun tubli olla ja seda muretseda.

Kas Sina oled hea pingetaluvusega?

Lugesin Võrumaa Teatajast töökuulutusi. Igal pool nõutakse hea pingetaluvusega töölisi. Kas tänapäeval ei saagi ilma pingeteta tööd teha? Siiski. Ühes kuulutuses polnud pingetaluvust mainitud. Sooviti palgata elektrikku. :) Polnud sõnagi pingetest.
Täna on selline tuul õues, et võib lendu minna. Lapsed tahtsid õue, ütlesin siis, et tuul viib minema. Aaris ütles, et pole hullu, panevad kivi tasku. Ja Kirkel ongi nüüd kivi taskus. Sest emme ütles ju, et ära võib lennata.

Meie peres on traditsioon

Nimelt selline, et mina käin üksinda emade-ja isadepäevakontserditel. See traditsioon kestab meil juba kolmandat aastat. Kuidagi õnnestub nii, et alati on keegi lastest haige sel ajal ning Aaris on siis kodus, kui mina kontserti kuulan. See aasta polnud ka mingi erand. Kirke ja Matu on tuulerõugekahtlusega kodus, niisiis käisin üksinda. Emadepäevakontserdid mõjuvad mulle alati.. Pole suutnud pisaraid tagasi hoida, seekord ka vesistasin salaja. Õrnahingeline vahel..
Pärast kontserti tegime kodus pilti:

Vaatan seda ja mõtlen, et isver, kui suur Gabriel juba on. Peaaegu õlani mulle juba. Ei tea, kas ta kasvab ka pilvedesse, nagu onud?
Kui nüüd rääkida tuulerõugetest, siis Kirke ega Mattiase pealt pole ühtegi täppi leidnud. Kirke palavik on ka järgi andnud, püsib 37 piires. Küll aga on minul kõhu peal üks täpp. See täpp häirib mind kohutavalt. Olen lugenud tuulerõugete kohta infot netist, raamatutest, aga targemaks pole saanud, et kas ma olen nüüd nakatunud. Eks aeg näitab, tore küll, kui ma praegu marslaseks pean hakkama.
Kuna Mattiasel pole palavikku olnud, siis lubasin ta täna õue. Kirke on toas ja joonistab vesivärvidega. Muu hulgas on ta ära värvinud iseenda ja tooli seljatoe. Lauast ma parem ei räägigi. Aga kuna ilm on super, siis mul pole lihtsalt südant keelata Kirkel lauda plötserdamast. Olgu tal siis seegi pisike rõõm :)

Tuulerõuged?!

Eile lõuna ajal helistas mulle lastehoiu juhataja ja teatas, et lastehoius on puhkenud tuulerõugepuhang. Kõik lapsed on palavikus, välja arvatud minu omad. Ave ütles, et ta lihtsalt teavitab mind ning et mu põnnid võivad õhtuni olla rühmas. No selge. Läksin siis linna, asju ajama. Esmaspäeval ostsin endale kingad. Poes olid jube ilusad, olin täitsa rahul, kui hakkasin neid kodus jalga panema, avastasin, et külje peal on auk. Konkreetne auk. Olin parajalt õnnetu, sest need kingad tõesti meeldisid mulle. Aga augulisi ka ei tahtnud. Eile viisin siis poodi tagasi. Müüja oli väga sõbralik ja arusaaja. Ostsin teised kingad asemele. Valimine võttis jälle omajagu aega. Aaris oli poes kaasas ja kui ma seal kingi proovisin ja parajalt vigisesin iga kinga kallal, siis ta pomises muiates: "10 aastat olen juba kannatanud seda.." :D No sellepärast ma ostangi jalanõusid nii nii harva, et ma ei leia omale sobivaid ju.. Ma peaaegu imetlen naisi, kes lähevad poodi ja muudkui ostavad. Mina muudkui proovin ja mõtlen.. Sobitan mõttes kodus olevate riietega.. Keeruline värk ju. Ei saa uisapäisa otsustada.
See selleks, kingateema vast on selleks aastaks lõpetatud.
Pärast lõunat läksin praktikale. Toomas oli eile eriti hajevil. Ma arvan, et tal on mingi suur mure. Aga torkima ka ei hakanud, kui ta tahab, siis räägib ise mulle. Või ei räägi üldse.
Tegin eile defektiga kaupade kohta kaebusi firmadele.
Ahjaa, esmaspäeval sain esimest korda elus faksi saata :)
Ja siis poole 5 ajal helistas Ave uuesti, et nüüd on Kirkel ka palavik juba :( Kui lasteaeda jõudsime, siis jooksid mulle kaks rõõmsameelset last vastu. Palavikus muljet küll ei jäänud. Kodus olime veel õueski lastega. Polnud viga midagi. Ja siis öösel.. ma isegi ei tea, palju kell olla võis. Kirke hakkas oma voodis vigisema. Läksin tema juurde ja ta oli tulikuum. Andsin talle palavikurohtu ja võtsin enda juurde voodisse. Rahutu öö oli meil mõlemal. Hommikul ärkas Kirke poole 8 ajal üles. Pani ennast riidesse ja nõudis lasteaeda. Kraadisin, 38,6 palavik. No selge. Andsin jälle rohtu, võtsin ta kaissu ja vaatasime koos raamatut, kuni ta magama jäi. Nüüd kilkavad Matuga koos. Ühtegi täppi senimaani tuvastanud pole, mis tuulerõugetele viitaks. Põnev on see, et mina ise pole ka tuulerõugeid põdenud. Gabriel oli 6 aastat tagasi rõugetes, siis mina haigeks ei jäänud. Nüüd siis jälle ootan, kas seekord?

Teen frikadellisuppi

Olen avastanud, et ma oskan väga head frikadellisuppi teha. Arvatavasti tuleb ta väga hea seetõttu, et ma teen ise frikadellid. Jah, poest pole juba väga ammu ostnud frikusid. Ise tulevad ikka niipalju paremad :) Värsket sibulat ka hakin sisse ja supertulemus.
Sortisin enne Kirke kappi. Väikesed riided lähevad ühele titale. Kirke tükk aega jälgis mu tegevust ja siis küsis, et kas kõik riided lähevad titale. Vastasin, et ainult need, mis on Kirkele juba väikesed. Kirke küsis siis: "Miks on minule väikesed?"
Mina: "Sest sa oled suureks kasvanud."
Kirke: "Miks ma olen suureks kasvanud?"
Mina: "Sest lapsed kasvavadki suureks."
Kirke: "Miks lapsed kasvavad suureks?"
Siinkohal tekkis mõttepaus. No midagi ei osanud vastata selle peale. Tõesti, miks ei võiks lapsed väikesteks ja armsateks jäädagi? Ma juba kujutan ette oma hulle teismelisi. Kirke on juba korduvalt näidanud, et ta on ikka minu pisike koopia. Jeesus.. Ema esimesed hallid juuksed tulid samal ajal, kui ma pöörane tiinekas olin, oma toas kõvasti Metallicat ja Termikat kuulasin, tsiklikuttidega sebisin ja öösiti diskodelt koju hiilisin. Kord jõudsin diskolt kell 4 hommikul. Uksel ootas mind väga õnnetu näoga ema, kes polnud vist silmatäitki magada saanud..
Salaja sai juukseidki värvitud, sest ema ei pooldanud juuste rikkumist. Tol ajal olid juuksevärvid eriti ebasõbralikud tooted, mu juuksed sarnanesid õlgedega, nii kahjustatud olid blondeerimisest. Loomulikult kandsin ma ohtralt vidinaid ja kulinaid, kõigis sõrmedes olid sõrmused. Üks sõrmus oli pealuuga. Praegu tuleb naer peale, kui neid seikasid meenutan :) Riietumisstiil oli ka pigem hipilik. Mul olid ühed lemmikpüksid, mis olid ruudulised. Alt eriti laiad. Ma kandsin neid, kuni nad põhimõtteliselt jalga ära lagunesid. Ja siis emalt sain päranduseks lillakaspunase nahkmantli. Selline kirju kompott. Üks sõber ütles, et ma olen nagu sügis.. :)
Kord, kui ema oli päris kuri, siis ta prahvatas, et ta loodab, et meil tulevad sama halvad lapsed, kui me ise oleme. No vähemalt tütre olen ma endasuguse saanud :D
Tegelikult olime vendadega täitsa tavalised lapsed. Pean tunnistama, et ma pole iial enda mäletamist mööda ei vitsa ega rihma saanud. Ju siis me ikka ei olnud nii halvad :)

pealkirjata lugu

Loomekriis on, isegi pealkirja ei suuda välja mõelda.
Käisin eile Kärdi juures. Poolteist siga suutsin välja lõigata. Noh, tegelikult peaaegu kaks. Lõunast olin juba praktikal. Kontrollisin tellimusi ja tegin inventuuri. Inventuur on igapäevane asi. Sellist pistelist kontrolli tehakse iga päev, vastavalt ostutellimustele. Siis andis Toomas mulle kuhja arveid ja saatelehti. Pidin nendest koopiad tegema, koopiad kausta panema ja originaalid ühte karpi. Sealt karbist viiakse nad esmaspäeval Tallinnasse. Panin siis need paberid karpi. Natukese aja pärast küsis Anne, et kuule, kas need on Tallinnasse minevad paberid siin? Vastasin, et jah. Anne hakkas naerma ja ütles, et ära neid siia karpi pane, siit lähevad paberid hävitamisele. Normaalne eksju :D Vähemalt eluks ajaks jääb nüüd see karp meelde, kuhu pabereid panna EI tohi. :)
                                                                     * * *
"Emme, vaata, ma laulan."
"Kirke, ma ei pea ju vaatama, ma kuulen niisama ka ju."
"EMME, VAATA, MA LAULAAAN!!" ja siis ma vaatan. Seda, kuidas ta laulab.

Sain täna kiita! :)

Toomas ütles, et ma olen päris hästi kohanenud ja jagan juba päris hästi asjadest. :) Arva ära, kas ma vähe ei punastanud :D Ütlesin, et mul on hea õpetaja olnud, siis punastas omakorda Toomas :D Ise tunnen end veidi ebakindlalt veel, aga Toomas on alati käepärast ja ta julgustab mind iseseisvalt ka otsuseid vastu võtma. Vahel teeb nagu testi, küsib, et mis me sel puhul nüüd teeme, või et kuidas seda asja nüüd sõnastada.
Ja see teine mees, kelle nime ma eile ei teadnud, on Kalev. Tema teenindab ka ärikliente.
Tegin täna ostutellimusi. Käsi värises küll. Aga tundub, et sain hakkama :)
Gabriel läks täna rattaga kooli. Praegu tuli meelde, et tahtsin talle helkurvesti osta. Ta helistas just, et hakkab kodu  poole sõitma. Gabriel sai mu vana telefoni endale. Näppis seda ja pani minu kogemata musta nimekirja, nii et mina temale helistada ei saa. Ja me ei oska keegi seda ära ka muuta. Nii, et kui ma tahan pojaga suhelda, siis pean esmalt helistama Aarisele, tema helistab Gabrielile ja siis poja helistab mulle. Keeruline värk :D
Sain naabrimehe käest 4 karpi mune. Pean midagi välja mõtlema, mida nendest vaaritada. Muidu lähevad hukka. Tuleb vist omletiõhtu.

Ämmal on Sünnipäev!

Selleks puhuks palusin Kärdil ämbliku teha. Selline näeb välja siis ämblik:

On tavalise tumba suurune, üsna praktiline asi :) Lastel rõõmu kui palju.
Mis siis põnevat? Täna arvati kaks korda K-Rautas, et ma töötan seal. Inimesed küsisid informatsiooni. Ju siis olid paberid ja käsiskänner eksitavad. Aga tore tunne ikka oli, tähtis ka natuke ;) Nagu olekski päris tööline seal :) Seltskond on lahe, peale minu on kontoris veel üks naisterahvas, Anne. Sõbralik ja tore tegelane. Kontor, kus ma töötan, on kaheks jaotatud klaasseinaga. Toomas, Anne ja mina oleme tagumises ruumis, esimeses ruumis on kaks meest, kes tegelevad äriklientidega, ühe nimi on Urmas, teise nime ei teagi. Hästi tihti eksib meie juurde ära Maret, kes on kauba vastuvõtja. Tema toob meile saatelehed ja mina saan neid kontrollida. No ja siis tulevad vahel kontorisse ka saalitöötajad, kellel omad mured. Näiteks, kui peitpeanaelad on ära kadunud.

Roheline tungib peale

ja meil kiire kiire mõisas. Sest varsti on muru ja hein kõik ära vallutanud, aga tahaks enne veel palju ära jõuda. Koristustööd pole isegi poole peal mitte. Kiviklibu saab mitu head kastitäit veel. Ja muidugi pidin eile oma seljale liiga tegema. Ma isegi ei tea, kuidas see mul õnnestus. Mingil hetkel käis äge nõks läbi, kui kummardama hakkasin, ja oligi kõik. Ämm tegi massaaži, kilkasin päris eduliselt, kui ta mu valulisi punkte lahti mudis.. Hommikul oli parem, kuid päris püsti ikka ei saa olla, tooli peal ka istuda ei saa, tirisin läpaka voodisse.
Aga muidu on ülikena kevad kätte jõudnud. Kuulsin eile hommikul kägu ka kukkumas, mul tuleb siis hoolas aasta. Aias kasvavad sinililled ja siis veel ühed sinised lilled, mille nime ma ei tea. Ilus sinine on mu tulevane muru igatahes :)
Eesti Film sai 100 aastaseks. Selle puhul avaldatakse digitaalselt korrastatud eesti filmiklassikat. Ostsime "Viimse reliikvia" ja "Kevade". Lapsed vaatavad suure huviga. Mäletan, et ema ajas alati terve pere teleka ette, kui telekast neid vanu filme tuli. Nostalgia.. :)

Tehtud.

Esimene praktikapäev nimelt :)
Jalutasin läbi hommikuse Võru. Jõudsin kella 8-ks linna, praktikale pidin minema kell 9. Nautisin ilusat ilma, ja seda, et ma ei pidanud kiirustama. Käisin turu peal uudistamas. Olen endale võtnud järjekordse võimatuna näiva ülesande. Otsin omale kõige mugavamat kinga. Ja ta võiks olla samal ajal ilus. Mu jalanumber on "sorok pasleednõi", mis tähendab, et ma näen kurja vaeva jalatsite leidmisega. Üldjuhul on ilusad kingad ikka väikesed.
No see selleks. Jõudsin ilusasti kohale. Mu juhendaja Toomas oli kenasti olemas. Tervitas mind. Ootasime teise praktikandi ka ära. Teine praktikant on Aira. Ta on juba kolmandat nädalat kohal, seega oluliselt targem hetkel. Sain pataka arveid kätte ja pidin ära märgistama tellimuse numbrid, seejärel sain koopiamasinaga tuttavaks ning lõpuks pidin arved tähestikulises järjekorras kausta panema. Seejärel andis Toomas mulle skänneri. Sellise, millega triipkoode saab skanneerida. Läksime saali peale ja otsisime tühjasid kohtasid riiulites. Ehk siis neid kohti, kus hind oli, aga toodet polnud. Skanneerisin need tooted aparaati. Põhimõtteliselt tegime inventuuri. Homme näen, mis nende andmetega edasi teha. Pärast lõunat ütles Toomas, et mis siin ikka, minge õue jalutama, ilm on ilus, kes see ikka kontoris tahab olla :) Ja saatis meid koju. Homme lähen kella ühest, sest Aira käib hommikupoolikuti. Siis me saame eraldi käia, ja kumbki saab arvuti taga ka tööd teha. Meile eraldati kahe peale üks arvuti. Sellised lood siis. :) Mulle meeldib. Põnev on vähemalt esialgu :)
Ahjaa, ma ei tea, kas ma olen juba maininud, et Kirke oskab R-tähte! :)

Mul on näpu peal verevalum

Jah. See on see, kui hommikul kella 6 ajal tööd teha. Tõin koju tööd kaasa. See on selline töö, mida tuleb teha sukavarda, porolooni ja kruustangidega. Täitsime ämblike jalgu. Ja kui hakkasin varrast kruustangide vahelt lahti päästma, siis libises see pulk, millega keeratakse, mul käest ja Nätaki! mu väike näpp seal vahel. Oi, kui valus sai.. Ja nüüd on verevalum. Kui Kärdile näitasin, siis ta näoilme muutus selliseks, nagu ta oleks ise kruustangide vahele jäänud.
Nädalavahetusel käisime mõisas koristamas. Riisusin lehti, põletasime prahti. Ohjeldasin oma sirelipõõsast, oli teine jälle laiutama hakanud. Tegusad kaks päeva olid.:)
Täna sajab vihma, seetõttu oleme kodused. Olen päris väsinud ka sellest nädalavahetusest, ongi hea veidi puhata. Teen õhtuksöögiks plohvi, selline isu tuli, et hulluks võib minna. Mul käivad vahel sellised isud peal. Vahel tuleb väga väga suur isu kodujuustu järele näiteks. Teinekord tahan plohvi, ja mõnikord olen nõus seljanka eest surema :D Kõigi nende tähtis lisand on hapukoor. Nämm!
Panin ükspäev sibula juuripidi vette, saab rohelist sibulat ka, ülihea!
Pidin täna praktikat alustama, kuid Kärdil oli mu abi vaja, et saaks 150 looma kokku. Lükkasin praktika edasi ja alustan sellega neljapäeval. Õnneks on K-Rautas mõistlikud mehed :)