"Vabandage, mis siin šokolaadi sees on?"
"Iiris ja küüslauk."
"Iiris ja küüslauk?? Väga huvitav kombinatsioon.."
Punastav mina: "Oijah, see tähendab, et kookos ikka, mitte küüslauk.."
Eelmine klient just ostis küüslauku, ju mu mõtted sinna jäidki.
Thursday, September 19, 2013
Oijah
Juba on septembri keskpaik ja ma polegi siia kirjutama jõudnud. Anna andeks, armas lugeja, aga ikka on mul ainult seesama vana vabandus: päevad jäävad lühikeseks ja 24 tundi ööpäevas on ilmselgelt liiga vähe minu jaoks praegu.
Täiskohaga töö ja päevases õppes kool, lisaks veel pere ja muud loomad. Loodan, et suudan ikka mingisse rütmi saada, siis ehk tekib ka vaba aega veidi rohkem. Talvel kindlasti, siis kui õuetööd otsa saavad ja sumedad õhtud kätte jõuavad. Ootan juba villaste sokkide ja kuuma tee õhtupoolikuid :)
Kooli jõuan nüüd vähem kui eelnevatel aastatel, aga ma hetkel veel ei muretse, kuigi üks järeltöö on juba vaja teha. Õpetaja D ei oska ikka veel õpetada ja raamatupidamiseõpetaja on välja vahetunud. Kahjuks. Prätz oli supertore õpetaja, eks näis kuidas Sulaoja hakkama saab. Olengi ainult kaks korda tema loengutes käinud, essee tuleb 1. oktoobriks valmis vorpida, et hindelist arvestust saada. "Eesti maksupoliitika mõju ettevõtlusele" on teema. Ootan inspiratsiooni, mille saabumist ma prognoosin 30. septembri pärastlõunaks.
Käisin eile Meelisega Tartus. Ta oli endale metallitüki silma ajanud ja palus ennast Silmakliinikusse toimetada. Oh jaa.. Nagu Sa ehk mäletad, kallis lugeja, olen ma ülikehv kaardilugeja. No seekord ma olin roolis ja mu kaardilugejaks oli poolpime kodanik. Päris hea kooslus, või mis?
Igatahes, moodsate vidinate abiga suutsime Tartu liikluses kuidagi ikka ellu jääda, korraldasin ainult ühe liiklusummiku ja sõitsin ainult ühe korra kõnniteel. Ummik tekkis sellest, et tahtsin tipptunni ajal vasakpööret teha, niisiis, panin enda taga ühe sõidurea kinni ( teised minu taga tahtsid otse sõita). Ja vastasrea onu otsustas, et ta laseb mu läbi. Kahjuks ta ei arvestanud, et tema kõrval on veel üks sõidurida ja sealsed juhid mingil juhul ei taha mind läbi lasta. Niisiis õnnestus meil tolle lahke onuga kahepeale kaks sõidurada kinni panna ja oi, kui ilusti autode pasunad tööle hakkasid. Õnnestus meil siis sealt ristmikult lõpuks ära sõita, avastasime, et oleme suhteliselt eksinud. Meelis koukis siis mobiilse kaardilugeja välja, mis suunas meid kusagile majade vahele, kitsastesse tänavatesse. Ühe korraga avastasin, et oih, seisan autoga otse kõnniteel! Siis tuli Meelisel meelde, et tal ju aparaat seadistatud jalakäija jaoks. Igatahes, ukerdasin autoga kõnniteelt minema (Madis, ära muretse, auto ei saanud viga, otsisin laugema koha, kust maha sõita) ja seal see silmakliinik oligi.
Nojah, võib öelda vist, et kui tahad omale seiklust kasvõi Tartu linnas, siis tasub mind rooli lasta. Või vähemalt kaardilugejaks.
Meelisele aga soovin head paranemist, ta peakski parasjagu operatsioonil olema. Tuli välja, et olukord on ikka tõsine, see metallipuru on silma läätsele väga lähedal. Loodame parimat!
Täiskohaga töö ja päevases õppes kool, lisaks veel pere ja muud loomad. Loodan, et suudan ikka mingisse rütmi saada, siis ehk tekib ka vaba aega veidi rohkem. Talvel kindlasti, siis kui õuetööd otsa saavad ja sumedad õhtud kätte jõuavad. Ootan juba villaste sokkide ja kuuma tee õhtupoolikuid :)
Kooli jõuan nüüd vähem kui eelnevatel aastatel, aga ma hetkel veel ei muretse, kuigi üks järeltöö on juba vaja teha. Õpetaja D ei oska ikka veel õpetada ja raamatupidamiseõpetaja on välja vahetunud. Kahjuks. Prätz oli supertore õpetaja, eks näis kuidas Sulaoja hakkama saab. Olengi ainult kaks korda tema loengutes käinud, essee tuleb 1. oktoobriks valmis vorpida, et hindelist arvestust saada. "Eesti maksupoliitika mõju ettevõtlusele" on teema. Ootan inspiratsiooni, mille saabumist ma prognoosin 30. septembri pärastlõunaks.
Käisin eile Meelisega Tartus. Ta oli endale metallitüki silma ajanud ja palus ennast Silmakliinikusse toimetada. Oh jaa.. Nagu Sa ehk mäletad, kallis lugeja, olen ma ülikehv kaardilugeja. No seekord ma olin roolis ja mu kaardilugejaks oli poolpime kodanik. Päris hea kooslus, või mis?
Igatahes, moodsate vidinate abiga suutsime Tartu liikluses kuidagi ikka ellu jääda, korraldasin ainult ühe liiklusummiku ja sõitsin ainult ühe korra kõnniteel. Ummik tekkis sellest, et tahtsin tipptunni ajal vasakpööret teha, niisiis, panin enda taga ühe sõidurea kinni ( teised minu taga tahtsid otse sõita). Ja vastasrea onu otsustas, et ta laseb mu läbi. Kahjuks ta ei arvestanud, et tema kõrval on veel üks sõidurida ja sealsed juhid mingil juhul ei taha mind läbi lasta. Niisiis õnnestus meil tolle lahke onuga kahepeale kaks sõidurada kinni panna ja oi, kui ilusti autode pasunad tööle hakkasid. Õnnestus meil siis sealt ristmikult lõpuks ära sõita, avastasime, et oleme suhteliselt eksinud. Meelis koukis siis mobiilse kaardilugeja välja, mis suunas meid kusagile majade vahele, kitsastesse tänavatesse. Ühe korraga avastasin, et oih, seisan autoga otse kõnniteel! Siis tuli Meelisel meelde, et tal ju aparaat seadistatud jalakäija jaoks. Igatahes, ukerdasin autoga kõnniteelt minema (Madis, ära muretse, auto ei saanud viga, otsisin laugema koha, kust maha sõita) ja seal see silmakliinik oligi.
Nojah, võib öelda vist, et kui tahad omale seiklust kasvõi Tartu linnas, siis tasub mind rooli lasta. Või vähemalt kaardilugejaks.
Meelisele aga soovin head paranemist, ta peakski parasjagu operatsioonil olema. Tuli välja, et olukord on ikka tõsine, see metallipuru on silma läätsele väga lähedal. Loodame parimat!
Subscribe to:
Posts (Atom)