Kontsadega koolis

Sel nädalal tuli mul selline tuju, et käin terve nädal kõrgemapoolsete kontsadega koolis. Vot. Tahan ja käin. Tavaliselt kannan üldsegi madalaid jalatseid, nii et teisipäeva õhtul mul jalad valutasid juba. Aga eile oli jälle kõik normis. Ju siis jalad harjusid :)
Üldse on mul viimasel ajal imelikud tujud. Kannan naiselikumaid riideid ja noh kontsad ka.. Tunnen ennast ilusana! :) Naeratan kõigile või vähemasti muigan ;) Seletamatu rahu ja ärevus on samal ajal põues.
Kui nüüd uudistest rääkida, siis mind valiti Pikakannu kooli nõukogu liikmeks. Olen lapsevanemate üks esindajatest. Pidin selline asjalik olema. No eks näis. Saan vähemasti sõna sekka öelda.
Prindin praegu Õiguse õppematerjali välja. Homme on töö ja ma pole materjali isegi vaadanud.. Täna tuleb unetu öö koos kohvi ja energiajoogiga.

Popipäev.

Jah, ma teen poppi praegu. Inglise keele tund peaks olema, aga ma ei läinud kooli. Sest järgmine tund on vaba ja siis alles kolmas tund on selline, kus kohalviibimine on enda huvides kohustuslik. Äriõigus. Adamson, meie kursuse juhendaja loeb seda. Muhe sell on see Adamson. Ühe õppejõu kohta on tal väga mahlane kõneviis, aga ta on elukutselt jurist-advokaat, nii et anname andeks. :) Tegelikult on tore, et ta suhtleb meiega justkui omataolisega, toob palju elulisi näiteid, tund on väga huvitav. Saame ise ka kaasa rääkida, näiteks ta juba teab, et minu amet on toppimine ja et Signe on klienditeenindaja restoranis, samuti peaks ta teadma juba, et Maarja on abielus ja et Marili kavatseb abielluda. Vähemalt neil teemadel sai eile tunnis vesteldud. Veel on hirmus tore, et tema käest saab ka asjakohast nõu küsida, ikkagi jurist ju :)
Aga jah, ma ei läinud kooli, sest ausalt öeldes, ma ei jaksanud. Tead, kooli, tööd ja kodu on ikka kuramuse raske ühildada. Antud hetkel on kodu saanud häbiväärselt vähe tähelepanu, niisiis otsustasin koolist poppi teha ja kodus kraamida ja toimetada. Noh, nüüd ma siis istun siin arvutis.. Ai-ai..
Ei, kohe kappan arvutist ära ja kukun kraamima :) (tore sõnademäng onju)

Mind üritati ära sebida!

Jah, see tõesti juhtus! Pean veel ära mainima, et nii konkreetselt pole mulle juba ammu külge löödud. :D
Aga alustan siis algusest.
Läksin eile naabrite juurde, ehk siis Signe ja Reinu juurde. Signe on mul tubli aednik, tal on tomatid valmis ja tahtis mulle ka jagada oma saaki. Läksin siis järgi. Jõudsin vaevalt autost välja tulla, kui mulle tuli vastu üks mees, kes hakkas uurima, et kas mul on abi ehk tarvis. Olin natuke segaduses, ütlesin, et ei ole abi vaja, aitäh, ma tulin Signe juurde. Mees aga ei jätnud jonni, muudkui uuris, et äkki ikkagi saab aidata ja et kas ma olen kohalik ja kui ma olen kohalik, siis ta tingimata peab mind tundma. Vaatasin teda uuriva pilguga, aga ei. Kelluke ei hakanud peas helisema ja äratundmisrõõmu ei järgnenud. Mees uuris edasi, et kuskohast ma ikkagi tulen ja missugusest talust, tema teab siinse küla elanikke küll. Ootamata mu vastust, hakkas ta ise seletama, et mis talus keegi elab. Kuulasin ja noogutasin kaasa. Ta tõesti teadis siinkandi inimesi. Aga mitte mind. Õnneks tuli Signe ja me suundusime kasvuhoonesse. Pärisin siis, et kes see tüüp on selline. Reinu ammune sõber olevat. No olgu. Läksime toa juurde tagasi, mees hakkas uuesti rääkima. Seekord ei uurinud ta, kes ma olen, vaid rääkis endast. Ta on Tallinast ja tuli siia Võrumaale naist otsima. Haah.. No väga tore. Uurisin siis, et missugust naist ta otsib.
Tema: "Latt on väga kõrgel. Ta peab olema kena, hea huumorimeelega ja kiire reaktsiooniga."
Puhkesin naerma ja küsisin: "Mis mõttes kiire reaktsiooniga?"
Tema: "Noh, nagu sina. Mina ütlesin, et kiire reaktsiooniga ja sa juba naeradki. Sa ei taha mulle naiseks tulla?"
Muigasin ja astusin tuppa. Toas küsisin Reinu käest, et kas too ei saa kosjamoori tööga hakkama või. Rein vastu: "Kuule, sa oleks just Romsa jaoks ideaalne variant!" No tere hommikust!
Kui hakkasin kodu poole sättima, siis see Romsa ikka ei jätnud jonni, uuris ikka, et kust ma tulen. Vastasin, et Obinitsast. Romsa ajas silmad punni ja ütles: "Ei ole!" Ütlesin, et olen ikka. Tema seepeale vastas, et käis kunagi Obinitsa koolis ja luges mulle terve rea nimesid, keda ta kõike Obinitsast tunneb. Tuli välja, et tal tädi elab seal. Novot. Igatahes, jalutasin auto poole ja Romsa hõikas mulle järele: "Kui sul igav hakkab, siis tule külla!"
Hõikasin vastu: "Usu, mul ei hakka igav, mul on kolm last!"
Tema: "Aga mees?"
Mina: "Jaa, ikka jah. Mees ka täitsa olemas."
Tema: "Noh.. siis küll jah.. Siis vist tõesti igav ei hakka."

Poeskäik

Käisime tolmuimejat ostmas. Olime juba varemalt kokku leppinud, et ostame Kärcheri masina, sest nendest odavatest oli parajalt villand saanud. Ma veel ei ole jõudnud seda proovida, aga ootused on kõrgel.
Kuna on pühapäev, siis olid lapsed meiega. Jõudsime poodi, kus Kirke omale tingimata titat tahtis soetada. Ja mitte tavalist, vaid sellist, millel on lutipudel kaasas. Aga seal ei olnud kenasid titasid, enamus olid lihtsalt ja lohakalt õmmeldud, millel käed-jalad esimese asjana küljest kipuvad tulema. Vähemalt alumistel riiulitel, kuhu Kirke silm ulatus. Niisiis, ma keeldusin. Sellega tekitasin Kirkele parajalt paha tuju, nii et ta peitis ennast riiulite vahele ära. Kui me siiski temaga kassa juurde olime jõudnud, istus Kirke maha ning keeldus edasi tulemast. Olin parajalt nõutu, siis aga tormas Mattias õe juurde ning veenis teda meiega kaasa tulema. Kirke tuligi. Neljakäpakil. Õnneks oli alles hommik, inimesi suhteliselt vähe, loodetavasti põrandad alles puhtad. Müüja oli ka armas, naeris Kirke üle, mitte ei vaadanud meid, lapsevanemaid etteheitva pilguga. Nii juhtub meil mõnikord poes käies.
                                                                    * * *
Neljapäeval olin koos oma põnnidega Kärdi juures tööl. Olime kõik koos ühes ruumis, mina toppisin, Kärdi õmbles ja lapsed mängisid Lego klotsidega põrandal. Korraga ütles Mattias: "Kuule tädi, kas vaiksemalt ei saaks?" Hakkasime Kärdiga naerma ning seletasime, et ega eriti ei saa jah :)

Kool-töö-kodu

Selline marsruut mul viimasel ajal ongi. Ma arvan, et ma ei üllata Sind, kui ütlen, et mul endiselt jube kiire :D
Esimesed koolipäevad on edukalt üle elatud. Inglise keele õpetajaga sai suvemuljeid jagatud ja vene keele tunnis esimene dialoog ka tehtud. Üritan nädalavahetusel essee ka valmis kirjutada vene keelest. Praktikal viibimise kohta tahab Irina lugeda.
Prätziga oli ka täna taaskohtumine. Oi, kuidas raamatupidamise algtõed on meelest läinud. Homseks saime juba leheküljetäie ülesandeid lahendada. Oeh..
Kärdi läheb reedel Soome, niisiis on ka töö juures kibekiire. Täna jõudsin veidi enne 8-t koju.
Loodan, et nädalavahetusel on aega kodus toimetada. Meil endiselt remont pooleli, toale on vaja uus lagi panna, põrandad ja seinad puhtaks pesta, siis saab juba sisse kolida. :) Siis on veel vaja köögipõrand paigaldada, ning elu ongi lill! :D
                                                                    * * *
Mul on uut rahakotti tarvis. Eile poes käies tuli senditasku lukukelk küljest ning ma ei saa enam seda kinni tõmmata. Hea rahakott oli. Ülikaua pidas vastu, kusjuures turu pealt ostsin umbes 6 aastat tagasi.

Lõpuks võtsin kokku ennast

Ja kirjutan nüüd üle kohutavalt pika aja siia.
Miks nii pikk vahe, küsid? Aga sellepärast, et täna on mul peaaegu vaba päev ja mul on aega ka kirjutada. Kuidagi ei tahtnud une arvelt blogi pidada.
Vahepeal olen kõvasti tööd teinud, Kärdiga tegime uue looma valmis, varsti jagan pilte ka. Siis olin vahepeal lapsehoidja, Priidu kaksikutel oli sünnipäev, Kaspari sünnipäeva pidasime isa juures ja eile käisid mu vennaraasud oma peredega mul külas. Nii tore, et me viimasel ajal tihti kogu perega kokku saame! :)
Ahjaa, kahel laupäeval oleme kartuleid võtmas käinud. Ja esmaspäeval käisin Karini juures maasikapeenraid korrastamas. Sain omale ka taimi sealt. Nii et tuleval suvel saan oma aiast maasikaid! :)
Koolis olid töötalgud, värvisime uksi seal, pesime aknaid ja valgusteid, et lastel oleks esimesel koolipäeval hea puhas kooli minna. ERR-i korrespondent oli kohal ja filmis ning võttis intervjuusid. No ühesõnaga, põnev on olnud!:)
Kasparile kinkisin põrsa. Ta kunagi mainis, et tahab lillat siga. No tegingi siis. Mitte küll üleni ise. Lõikasin ja toppisin mina, õmbles ikka õmbleja. Ma veel ei söandanud..

Ja mis sünnipäev see ilma küüla puhumiseta on?

Igatahes, homme algab meil Gabrieliga kool. Täna läheme veel kooliasju ostma. Päevikuid on tarvis ja kirjapulki. Ja siis veel nipet-näpet. Mul on homme juba tund ka. Inglise keel :) Uskumatu, aga idee järgi peaksin ma juba kevadel lõpetama. Hirmus põnev aasta tõotab tulla :)