Mul on uudiseid!

Ma saan tädiks! :)
Ma ütlesin juba ammu, et see, et Madis tõi oma tüdrukut näha mulle, see tähendab midagi. No tähendaski. Päris palju. Detsembris on siis pisikest beebit oodata :) Oh, kui mõnus. Mul juba ammu beebiisu peal ;)
Juba on teada ka, et poiss tuleb. No mul kuttidega varemgi tegemist olnud :D
Ükspäev just mõtlesin, et võiks Roberti maale kupatada. Robert on mu vanema venna poja. Tal koolivaheaeg ja passib linnas niisama. Võiksin ju oma tädikohuseid ka täita aeg-ajalt.
Ahjaa.. Seda, et.. mul isa veel ei tea, et ta uuesti vanaisaks saab. Ära siis talle ütle, eks. Madis tahtis ikka ise tähtsaid uudiseid teatada.. :)

Om nii lämmi..

Eile, kui Lasvalt läbi sõitsime kella 10 ajal õhtul, siis näitas termomeeter seal 28 kraadi. Võib ainult ette kujutada, kui palju siis päeval kuuma oli. Eilse päeva veetsime järvede ääres. Rauno pere oli ka kaasas. Käisime alguses Valges järves, siis Mustas järves. Vahepeal jõudsime veel seenele ja mustikale. Must järv on sellepärast Must järv, et seal on soovesi (või rabavesi?), vesi on tumedat värvi. Lapsed kutsuvad seda ka kokakoola järveks. Tõelised veeloomad on mul igatahes. Veest välja saamisega oli raskusi veidi.

Ja Kirkele meeldis paadiga sõita

Suvi on ikka tore aeg. Isegi selle palavaga. Ma eelistan iga kell 30 kraadi kuuma 30 kraadi miinusele :)
Laupäeval oli mul ka külastuspäev. Esiteks oli Madis oma tüdrukuga meil külas. Nad olid siin lähedal sünnipäeval ja ööbisid meil. Panime neile õue telgi üles. Hommikul ajasime juttu, jõime kohvi. Muide, Madis tõi mulle esmakordselt oma silmarõõmu näha. No ma olin Kristiinat ka varem näinud, aga selles mõttes, et Madise varasemaid tüdrukuid pole mulle näidatud. Eks teen sellest omad järeldused ;)
Umbes lõuna ajal sõitis hoovi hall džiip. Sealt tulid välja mees, naine ja kaks last. Uudistasid mõisamaja. Läksin siis juurde uurima, et mis toimub. Tuli välja, et selle mehe vanaisa elas kunagi mõisamajas ja ta tuli nüüd meenutama. Rääkis, et lapsena ta on siin käinud ja lubas paari aasta pärast uuesti tulla. Praeguseks on muidugi enamus hooneid lagunenud või lammutatud ja ta oli natuke nagu pettunud. Aga varisemisohtlikes varemetes pole ju midagi ilusat vaatamiseks?
Nonii, läks vaevalt pool tundi mööda, kui tuli Rauno naine oma lastega külla. Reelika oli kooki teinud, sõime seda ja jõime kohvi. Ootasime Aarist töölt, et siis koos järve äärde minna. Läksimegi. Kui lapsed olid juba krimpsu tõmbunud, otsustasime, et läheme käime Päikeseloojangu majas Meenikunno rabas. Käisime mööda sealset matkarada. Lastel rõõmu kui palju :)
Tegus nädalavahetus on seljataga, mulle meeldis :)

Tornaado hoiatus anti!

Mul on hetkel tunne, justkui oleks see tornaado juba jõudnud ja minust ka üle käinud. Olen täiesti sült. Kaks viimast päeva on möödunud tõeliselt kiiresti ja enamasti töötähe all. Kaks päeva järjest loomi täis toppida selle kuumusega on tõeline katsumus. Eile olid lapsed ka töö juures kaasas. Õnneks nad käitusid ilusti. Õhtul käisime Laura juures maal. Nii hea oli Laurat üle pika pika aja näha :) Lapsed said mängida ja meie juttu ajada. Sõime šašlõkki ja kringlit ja jõime koduõlut, mis oli pigem kalja eest Raavo sõnade järgi.
Tita-Romet on ülinunnu ja ülipüsimatu hing :) Või lihtsalt tundus mulle nii, pole ju ammu beebidega tegemist teinud. Aga lastel oli vahva ja minul ka, hää meel et külla läksime.
Tegime pilti ka, aga lisan neid siis, kui Laura saadab mulle.

Täna olen niisiis sült. Vajan puhkust puhkusest :) :)

                                                                       * * *

Kirkel on nüüd tulnud uus mood.

Temal on tarvis alati kõige ees kõndida. Ja kui seda ei saa, siis oh seda kisa..

Super nädalavahetus!

Ma polegi juba tükk tükk aega niimoodi tõesti puhanud :) Lapsed olid kaasas ja ei pidanud hoidja pärast muretsema, aega oli küllaga, nautisime ikka korralikult.

Reedel jõudsime Sarnakõrtsi tallu, teised olid kohal juba. Sel aastal oli meid vähe kohal, 10 mängijat, lisaks veel kaks endist mängijat ja üks kaaslane. Esimesel aastal oli meid 12, eelmisel aastal 18, kui ma ei eksi. Ja kokkutulekul käivad ikka samad näod. Mitte, et mul sellest kahju oleks, aga uusi nägusid võiks rohkem olla. Eks näis. Järgmisel aastal annan ohjad kellegi teise kätte, ehk õnnestub siis rohkem rahvast kokku meelitada.

Igatahes, tore istumine oli meil.

Järgmisel päeval käisime Valgerannas. Sain lõpuks oma kauaoodatud mere :)

Ülimõnus oli! Tuult oli, laineid oli, vesi oli isegi enam-vähem soe. Lapsed jäid ka rahule, Kirke on samasugune mereloom, nagu minagi, nautis ka igat rannas veedetud hetke. Tegi küll kõik rannas kaasas olnud riided märjaks, aga vähemalt oli ta õnnelik :)

Pärast rannas käimist otsustasime, et läheme ikkagi Agele ka külla. See nagu juba väike traditsioon meil. Lisaks olid meiega veel Rain, Jorma ja Erki, kes on ikariami-kutid, nii, et asi otsustatud. Rain oli tulnud rattaga, selle võtsime juppideks ja jagasime kahe auto peale laiali. Rattad mahtusid meie autosse.

Pärast väikest seiklemist olimegi juba Age pool. Sättisime grilli üles ja nii see õhtu kulges.

Pean mainima, et terve nädalavahetuse paistis meil päike. Nii, et ilmaga ka vedas.

Kolmandal päeval oli juba tunda, et kõik on väsinud, kuid naljakaid hetki jagus ikka veel :)

Igatahes, super puhkus oli :) Aitäh!

Homme Pärnusse!!

Oh, ma tunnen, kuidas hakkab tekkima ärevus juba :) Aga see on selline positiivne ärevus, mis mul alati tekib, kui kusagile kaugemale sõidan.
Täna pakin asjad ära, sest homme tahab Kärdi, et ma talle natuke tööd teeksin veel enne minekut. Aga loodan, et kella 3 ajal on start.
Suurt palli me vist kaasa võtta ei saa, ei mahu peale lihtsalt. Tuleb siis väiksema palliga mängida jalkat.
Ja lapsed võtan ka kaasa. Pisemad pole merd näinudki ja me pole sel suvel üldse nendega kusagil käinud. Nii, et kaks kärbest ühe hoobiga :)
Ma igatahes nii ootan mere äärde minekut.. Juba ammu tahtsin minna. Akusid laadima :)
Loodan, et sellest tuleb meeldejääv reis :) Pärnus näeme!

Olin metsas.

Sel aastal esimest korda siis. Ämm võttis kaasa, ta teab häid seene- ja marjakohti. Natuke ikka sain, no prae saab ja natuke moosi kah. Ma üldse alles eelmisel aastal hakkasin metsas käima. Varem polnud käinudki. Mis sest et maatüdruk, aga ma ei käinud kunagi metsas seenel-marjul. Ei teagi, miks. Lihtsalt.
Igatahes, soovitan metsas uidata vahel. Saab mõtteid koondada ja mets üleüldse annab positiivset energiat. Gabriel oli ka kaasas, temaga me arendasime harivaid vestlusi. Näiteks:
Gabriel: Emme, millal ma autoload teha saan?
Mina: Siis, kui 18aastaseks saad.
Gabriel: Oh, kuidas ma tahaks juba suur olla.
Mina: Ära veel taha, usu mind, kui oled 18, siis tahaksid hoopis 8 olla.
Gabriel: Kuidas nii?
Mina: No siis tulevad igasugu mured, võibolla on tarvis töö otsida ja koolis on ka keerulisem. Raha kulub kindlasti rohkem..
Gabriel (mõtlikult): Jajah.. kui sugulastel tulevad sünnipäevad, siis peab kingitusi ostma..
Nii sügavmõttelised vestlused toimuvadki metsas meil..
                                                                      * * *
Aga mu käed näevad hetkel sellised välja:

Õhtuks teen ahjukartuleid ja kukeseenekastet :)
Ja kui jaksu on, siis panen mustikakoogi ka ahju.. mm... ;)

September juba??

Kuupäeva vaadates võib küll rahulikult ohata, aga aknast välja vaadates tekib ikkagi küsimus, et kas kalendris on vale kuu?
Igatahes, elame ikka oma tavapärast elu. Lapsed on hetkel lasteaias, sel nädalal on veel, järgmisel nädalal on nad kodus taaskord. Lasteaed puhkab jälle.
Lastega seoses. Reedel toimusid Pikakannul mõttetalgud kooli säilitamise teemal. Kohal olid vallaametnikud, osad lapsevanemad ja õpetajad, kuid oli ka külalisi Tallinnast ja mujaltki, kokku 50 inimese ringis. Tegemist oli avaliku üritusega. Saime ka lõpuks teada mõlema osapoole seisukohad. Vallal pole piisavalt raha, sest kooli plaanitakse kümmekond huviringi, mille maksumus aastas oleks umbes 30000 eurot. Ühesõnaga, pinge oli õhus, vihaseid pilke kohtasin, mul endal ka vererõhk tõusis vahepeal. Sel reedel siis volikogu otsustab, kas annab koolihoone rendile või mitte. Kui mitte, siis üks lapsevanem lubab oma talus kooli avada. Karm värk, aga ma olen ka nõus võitlema selle nimel, et mu lapsed saaksid pisikeses külakoolis kooliteed alustada. Hetkel on kooli nimekirjas 20 last. Kool peaks tulema 6-klassiline. Loodame, et ikka õnnestub, et mõlemad osapooled jõuavad kompromissile.
Kui mõttetalgud olid lõpusirgel, pidi igaüks midagi ütlema, oma mõtteid avaldama. Ütlesin ka siis. Õigemini, tsiteerisin oma õppejõudu, härra D-d. Ma täpselt ei mäletagi, mida ma seal ütlesin, aga midagi taolist: "Minu õppejõud ütleb, et kui organisatsioonis pole konflikti, siis on midagi mäda. No konflikt on meil nüüd olemas, loodetavasti on selle tulemuseks kõigile sobiv lahendus. Ma tean, et seda muidugi ei juhtu, sest alati leidub keegi, kes pole rahul." No umbes sellist tarka juttu ajasin. Selle peale küsis mõttetalgute korraldaja minult, et kas ma käin Tallinna Ülikoolis? Ma olin tõsiselt üllatunud, positiivselt siis. TÜ-s olevat ka üks õppejõud, kes on sedapidi meelestatud konflikti suhtes. No mis sa oskad kosta! :)

Tegin testi

Eiii, mitte rasedustesti :P
Tahtsin teada, mis on mu psühholoogiline vanus. Selline oli tulemus:

Pähh, ma mõtlesin alati, et ma olen hingelt 18-aastane. Nüüd siis selline põnts.
Ja siis tegin ühe testi veel. Seekord siis oli testi pealkiri: "Kui korras su närvid on?" Pealkiri oli nii intrigeeriv, et kohe pidin täitma seda. Tulemus siis sedakorda selline:

Mina ja tavaline?? Aga muidu vastas see tulemus täpselt minu olemusele. See test võiks seda ka öelda, kes mu vaenlased on, päris huvitav oleks teada :) Pea siis meeles, et mind ärritavad ainult konkreetsed asjad, mitte mingi häma. Hahahaahh. :))

Ma pole ainuke, kellega asju juhtub

Kärdi on samasugune :D Sellepärast me nii hästi klapimegi.
Käisime eile linna peal, poodides ja bussijaamas. Kärdi läheb täna Soome ja ostsime pileti ära. Enne bussijaama aga käisime mitmes poes, valget märkimispliiatsit oli tarvis ja muuseas käisime ka kingapoes. Kärdi ütles, et uusi kingi tarvis talle. Proovisime ja vaatasime, arutlesime. Poes oli üks naine, kes ka parajasti kingi valis, tema kõrval oli mitu paari põrandal parajasti. Kärdi astus ligi ja võttis maast ühe kinga. See teine naine vaatas ja ütles: "Vabandust, aga see on mu isiklik king." Kärdi vaatas talle otsa, siis mulle ja puhkesime kõik korraga naerma :D Pani siis kinga tagasi ja ütles: "Aga väga ilus king on!" Tollel naisel tuli väga rahulolev ilme näole :)

Soome-reis oli ülilahe!

Mul siiamaani emotsioonide üleküllus, ja räägin kõigile oma toredatest klientidest :D
Aga alustan siiski algusest.
Pühapäeva õhtul läksin niisiis Kärdi juurde loomi täis toppima, et oleks turul ka täis topitud näidiseid olemas. Enamus põrsaid ja kilpkonni müüsime tühjadena, sest turistidel on tühja kesta lihtsam transportida.
Igatahes, saime koorma ilusasti täis, käisime veel saunas ja hakkasime kella 22 ajal Tallinna poole sõitma. See sõit kulges üsna rahulikult, pühapäeva õhtul sel kellaajal oli liiklus suhteliselt hõre. Ööbisime Kärdi venna juures, sadasime poole 2 ajal tema juurde. Und meil ei tulnud, minul oli reisiärevus, Kärdi polnud oma vennat lihtsalt kaua aega näinud, ja jutustasime kella poole 4-ni hommikul. Hommikul tirises minu äratuskell esimesena. Laev pidi väljuma kell 8.00, niisiis pidime vähemalt pool 8 lahkuma. Haarasime oma asjad ja tormasime auto peale, auto peal avastasin, et kell on 6.27. Ma olin kogemata pannud kella tirisema 6.30-ks, lisaks oli mu kell 10 minutit ees. Siiamaani ei mõista, kuidas see küll juhtus. Noh, me ei hakanud enam tagasi magama minema, kuigi oleks saanud vabalt pool tundi veel silma looja lasta, seega sõitsime sadamasse. Laevareis möödus peaaegu viperusteta, poes tahtis turvamees meie kotte vaadata. Kärdi ütles, et temal juhtub sellist asja esimest korda, ju siis jätsin mina kahtlase mulje :D
Laevareisist veel niipalju, et mul oli seest õõnes terve reisi ajal, no ikka kõigutas see laev.
Jõudsime ilusasti Soome ja läksime kohe Sadamaturgu, kus Laura juba kohal oli. Viisime talle loomi ka, ta oli kilpkonnad suutnud maha müüa kõik. Astusin ka telki, algul vaatasin kõrvalt, kuidas Laura klientidega rääkis, hiljem hakkasin ise ka rääkima ja seletama. Uskumatu, kui palju lahedaid inimesi on ikka maailmas. Ja kui avatud nad on! Räägivad sulle kogu eluloo ära. Üks briti vanapaar käis meie telgi juures. Rääkisid, et nad on just puhkusereisil, eile käisid Venemaal, täna on juba Soomes. Uurisid, kust meie pärit oleme ja imestasid, et me vene keelt ei räägi, kuigi me ometi oleme ju osa Soviet Unionist!
Mu lemmik klient oli aga  üks teine vanapaar. Tulid meie juurde, naine oli kohe vaimustuses, mees mitte niiväga. Naine tegi meile silma ja ütles, et moosib meest veel. Käisid kohe mitu korda meie juures ja lõpuks võttis mees ohates rahakoti välja, ise seejuures lausus: "Saate aru, ma olen šotlane.." Oi, kuidas me Lauraga naersime seda! :D
Igatahes, päev läks igati korda, ma olen nii rahul, et läksin Soome :) Lõpuks müüsime 11 looma maha, mis Laura jutu järgi on igati korralik tulemus.
Koju jõudsin kell 4 täna hommikul. Olen praegu ka veel superväsinud aga ometi igati rahul omadega :)

Ma olen alati rääkinud, et naised on ussid

Ja nüüd on see käes. Ma ajan nahka.
Muide, esimest korda elus. Ma pole iial nahka ajanud, kui palju ma ka ei päevitaks. Nõme värk igatahes.
Eile sai mul lõplikult villand sellest, et ma öösel magada ei saa ning ehitasin baldahhiini voodi kohale. Kasutasin katteloori. Oli kohe palju rahulikum magada.
Täna tuleb Rauno oma perega külla ning õhtul lähen Kärdi juurde. Me sõidame Soome. Turule. Praegu on turu peal müüjaks Kärdi õde, Laura. Aga augusti lõpus vahetan ma Laura välja ja homme lähen siis maad uurima, et millega ma ennast nüüd siis sidusin. Sõidame öösel Tallinna ära, hommikul kell 8 läheb laev Soome. Ma lähen elus esimest korda Soome, muide. Pole iial käinud. Ootan põnevusega :)
Aga praegu lähen ma koristama. Elamine on pea peale pööratud jälle, tuleb korda luua. Jõudu mulle!

Laiskus tuli

Tahaks kohvi, aga ei viitsi teha, saad aru? Selline laiskus on praegu.
Ilm on ka imelik, ei tea, kas hakkab sadama.
Viimasel ajal pole mitte midagi erilist juhtunud. Teen tööd, lapsed teevad lasteasju, niitsin muru, mööbeldasin. Tavaline värk. Selline tunne, et peaks midagi korraldama.
Ahjaa, ma ju korraldangi. Suvepäevi. See Ikariami-mäng, mida ma juba olen siin ka varem maininud. Meil on seal oma liit ja mina olen diplomaat. Kuidagi on nii kujunenud, et olen teist aastat juba suvepäevade korraldaja. Eelmisel aastal olime Viljandimaal, sel aastal Pärnumaal. 20 ja 21 juuli on mul siis tegusad päevad :) Ootan juba põnevusega. Päriselus inimesi kohata, kellega virtuaalselt peaaegu igapäevaselt suhtlen, on ikka väga põnev. Eelmisel aastal mängisime suure võimlemispalliga jalkat, arvan, et sel aastal kordame. Midagi tuleb veel lisaks plaanida. Auhindade peale on ka tarvis mõelda. Ühesõnaga, tuleb Agega koos ajusid ragistada. Korraks oli eelmisel aastal mõte, et teeks sel aastal stiilika, aga see mõte tuli mulle meelde veidi liiga hilja. Eks lükkub siis edasi. Ehk õnnestub sel aastal veel kohtuda oma kambaga, näis. Tarvis enne need suvekad ära korraldada :)

Päike sai mu kätte

Ja nüüd on mu selg kõrbenud. Väga hullu ei ole, aga magamisega oli raskusi. Niitsin muru ja seal see päike mu kätte sai.
Laupäeval käisin Popkoori peol. Superlahe üritus! Sai kaasa laulda, väga meeliülendav üritus :) Ma olen nii rahul, et Signe mind kutsus ja et mina ikka läksin, loksutas  midagi paika mu sees :)
Eile tegime selle suve esimese supluse. Ilm oli nii palav, arvasime, et mis seal ikka, lähme käime ära. Vesi oli ikka külm küll veel. Lastel muidugi rõõmu, kui palju. Lõpuks käisin ikka ise ka ära. Kahtlesin tükk aega, kas üldse lähengi, aga siis mõtlesin, et kui sai juba järve äärde tuldud, siis tuleb ikka ujuda kah. Ma olen ikka vanaks jäänud küll. Vanasti käisin juba aprillikuus ujumas. Praegu ei kisu palavate suveilmadegagi jahedasse vette.
                                                                     * * *
Väike stiilinäide mu noorema poja veenmisoskusest:
"Ma ei ole kunagi saanud sellega kaks korda sõita! Tahad näha, et ei ole?"