"Kirke, kas sul on paha tuju?"

                                                                          "EEEIIII!!!"

Vot selline konkreetne piiga meil.
Külmapühad on. Lapsed kodus kõik. Mul on lihtsalt vaba nädal. Järelsess käib. Mul sinna vist asja ei ole. Arvutieksami tegin 5 peale! Hell Yeah! Uskumatu, aga mate tulemusi ei tea ikka veel. Nädal on möödas eksamist juba. Preili T on meid ära unustanud vist. Järeleksam on muidu 3 veebruaril, nii, et saan veel närvitseda..
Eile ei läinud me passat jälle/ikka käima. Üritasime siis teise autoga tõmmata. Jeerum, kui üldse mitte tore see tegevus oli. Vedasin passatit kodutee otsani ja tagasi. Kastikal käis papu all ringi, passatit käima ei saanudki. Siis pani Aaris puhuri kapoti alla ja kapotile teki peale. Gabriel küsis, et miks küll autole tekki vaja on? "Aga väljas on nii külm, et isegi autole on tekki vaja." Pool tundi soojendamist ja naksti! auto läks käima. Hommikul ka käivitus täitsa vastu punnimata, nii et Aaris sai tööle minna.
"Kirke, kus su klamber on?"
"Kadus minema."

Laps ei ole enam tita, kui ta oskab ise võileiba teha!

Niisiis, minul ei ole enam titasid kodus. Kõik on juba suured põnnid :)
Mis siis põnevat? See on hirmus põnev, et ma ei tea endiselt oma eksamitulemusi. Ja siis veel on põnev see, et mul on pesumasin nädal aega katki olnud. Johhaidii, mis pesumägi on tekkinud.
Meelis käis lastega maal. Krabasin kõik lapsed, kes parajasti maal olid, kinni ja tegin pilti. Vanuse järjekorras paremalt vaadates :)

Ja siis seda pean ka veel mainima, et hommikul oli 25 kraadi külma ja me passat ei läinud käima :(

Viimane hapupiimane eksam ka siis tehtud.

Arvutieksam. Eile õhtul läksin facebooki ja mis ma seal nägin? Üks kursaõde oli FB grupis postitanud, et võibolla meil eksam ei toimugi seal, kus pidi toimuma, tehnomajas siis. Et peamajas hoopis. No tere tali. Et need, kes õhtul FB-s ei käi, need ei saagi muudatustest teada. Kurat, ma ütlen.
Hommikul ärkasime aegsasti, mul närvid läbi täitsa. Gabrieli viisime kooli, Kirke lasteaeda, Matut lubas Madis linnas hoida (aitääh, venna :)) Sõitsime siis Pässa küla kurvis, äkki tuli auto vastu, täiega keset teed sõitis. Aaris võttis jummala teeserva ja näuhh. Kraavis. Lihtsalt auto vajus külili kraavi. Ja see tropp, kes meid sinna ajas, sõitis jumala südamerahuga edasi. Loodan, et sa elad hästi, sa keset teed laiav autojuht! Noh, Aaris helistas Tarmole ja too tuli tõmbas meid välja. Sõitsime siis linna, andsin Matu üle ja siis kolisin Signe auto peale üle. Tehnomajja jõudsime, siis oli seal veel meie omasid, nii et võisime rahulikult hingata. Meid tuli 27 eksamile. Härra L. rääkis, kui halvad õpilased me ikka olime tal. Et maailmatargad. Noh, selline ergutav jutt nagu tavaliselt. Siis mainis, et need, kes kirjutasid käsitsi konspekte, võivad neid kasutada.
Meie: "Mida kuradit, varem ei võinud öelda??"
L: "Aga ma ju ütlesin."
Meie: "No aga te ütlesite, et kui kasutatakse konspekte, siis ei saa maksimumhinnet."
L: "No aga siit grupist ei saagi keegi ju niikuinii!"
Tänan, suur tänu, et usute meisse, õpetaja L!
Igatahes, eksam toimus nii, et kõik ajasid omavahel juttu. Härra L käis klassis ringi ja näitas ette, kuidas miskit teha.. Norm onju. Kolm tundi oli ette nähtud. Meil läks 4. :D Noh, osadel. Mitte kõigil. Ma sain ka kolme tunniga hakkama. Mul sai tehtud, siis surfasin FB-s ringi. Härra L mainis, et tal on ka konto.. khm.. :D
Igatahes, kui väiksel Kadril sai eksam valma, siis tulime tulema. Läksin Priidu poole Aarist ootama. Vaatasime Madisega "Kiirabihaigla" seriaali. Mega huvitava koha peal sai otsa. Mis sest, et ma seda sarja esimest korda nägin, põnev oli ikkagi.
Aaris tuli, põrutasime Obikasse, Madis tahtis koju saada.
Ajasime issiga juttu, sõime pelmeene ja pitsat ja röstsaia. Kohvi ka jõime. Mõnus olemine oli :) Kapu kimas kohe trenni ära, loodan, et ta omas täiega seal :D:D
Voh. Peaks veel mainima, et kuramuse külm on ikkagi. Palun kevadet, aitäh.


Ahjaa, Laura tahtis pilte ka. Panen siis siia ühe :) Põnnid mängisid Konn Kuuno pusle-memory mängu. Nimi on imelik, aga täitsa äge mäng on.

Kühveldasin lund just

Alustasin toatrepi juurest ja kühveldasin kuni puukuurini. Sõrmed hakkasid jubedalt külmetama. Nüüd istun kohvitassiga siin. Olin eile ikka täitsa läbi omadega. Magasingi tund aega, nagu lubatud. Ärkasin Aarise helistamise peale. "Jah, su rahakott on kodus riiuli peal." Hm.. niisiis, eile jäi poes käimata. Kui Aaris koju jõudis, küsis ta, et miks mina poes ei käinud. "Aga mul polnud ju raha"
Aaris võttis mu rahakotist 10-eurose "Aga mis see siis on?"
Ta oli minu rahakotti pannud 10 euri ja peotäis münte-sente. Mina teadsin, et mul raha pole, olin teadlik ainult metallrahast. Aaris naeris, et millal enne naise rahakott nii kindel rahahoidmise koht on olnud.
Pikakannu kool pannakse kinni 31. august 2012. Sellised lood meil. Nüüd on siis mõtlemist, mis edasi. Linna? Suvilasse? Või jääda maale?  Augustini on siis aega mõelda. Kuramus, teised ka ei või seda elu lihtsamaks teha mulle. 2012 pidi tähtis aasta olema mulle. Kõik, mis ma sel aastal teen, mõjutab mu ülejäänud elu. Alustades siis lapse koolivalikust. Edu meile!
"Emme, palun selli!"
"Kisselli?"
"Jah, selli."

Tulin mate eksamilt

Istun laua taga, pugin kohupiimapirukat, joon kohvi.
Mul ei ole isegi õrna aimu, mis ma matest saada võiks. Maksimaalselt on mul võimalik saada 97, äkki on tulemus midagi ligilähedast (hahh, hahahahh, ahahahahahahhhhh :D:D ). Nii armas, et ma suudan ennast naerma ajada :)
                                          Tegelt võiks olla pildiallkiri "when I finish math exam"

Eile käisime Matuga arstil. Tal on kanna peal hiigelvill. Lastearst ütles, et temal pole aega meiega tegeleda, minge kiirabisse. Läksime. Seal uuriti asja ja arvati, et see on mingi põletikuline värk. Kirjutati salvi, neljapäeval läheme näitama. Loodame parimat.
Super tuisune ilm oli eile. Tee oli nii libe, et auto ei saanud pidama ja kui ma autost välja tulin, pidin ise käpuli käima. Neetud talv. Terve päev oli pliidi all tuli, õhtul hakkas soe alles. Hommikuks oli elamine nii jahe, et Aaris mainis, et peaks õliradika välja otsima (no see tähendab, et hommikul oli ikka tõesti jahe). Reede ööseks lubas kuni -24 kraadi. Appi!
Ämm käis eile Kirkel järel lasteaias. Seal öeldi, et nii head last pole lasteaias olnudki. Koju jõudis mulle aga pahur karupoeg, kes ütles: "Emme, mul on paha tuju!". Endal olid seejuures huuled torus ja vaatas mulle altkulmu otsa. Võta siis kinni.
Arvan, et lähen magan tund aega. Mate eksam+kaks ööd joriseva Matu pärast magamatust pole just teab mis tore kooslus. Homme on mul vaba päev. Üritan siis arvutieksamiks valmistuda.. Oijah.. Sess, mu arm..

Kodune laupäev

Jah, terve päeva olime kodus. Keegi ei käinud linnas. Mõnus, üle pika aja :)

Kuigi, midagi tarka me ei teinud. Üritasin koristada, aga õhtuks oli elamine veel hullem, kui hommikul. Siis kudusin sokki, lugesin raamatut. Anne tegi lõuna ajal paksud pannkoogid, lisaks pakkus vahukoort maasikatega. No ma ei saanud alla jääda, õhtul olid minu poolt ahjukartulid ja kotletid. Kõht oli punnis jälle.

Gabriel mõtles elu üle järele ja sõnas: "Kui ma endale arvuti ostan, siis teen ka facebooki konto!"

Olin lahkesti nõus sellega. 

Õhtul saab sauna. Homme on mate konsultatsioon. Ma ei tea, mida ma seal küsin. Närv on sees juba jälle. Loodan, et ei tule järelsessile minna.. 

Panin eile Kirkele kleidi selga. 

"Vaata, Romel, sul ei ole sellist kleiti!"

Gabrielil tõmmati hammas välja

Tuli sealt arstikabinetist suht segaste tunnetega välja. Õnnetu ja õnnelik üheaegselt. Pool nägu tuimestatud. Aarise jutust sain aru, et ta oli iga arsti küsimuse "kas on valus?" peale öelnud jah, nii oli ta kolm korda tuimestust saanud. Vaeseke. Ma ei taha teada, kui palju ta siis tuimestusi saab, kui tal jäävahammas ükskord eemaldatakse.
Hommik algas aga nii, et viisime lapsed lasteaeda ja kooli, ise tulime koju tagasi. Signe tuli enne 10 järgi mulle. Mate konsultatsioon oli täna. Preili T. oli üllatavalt armas meiega. Kasutas isegi sõna "usinad" meie kohta. :) Peaaegu 2h matet möödus nagu imeväel. Uskumatu, ma isegi jagasin biiti :D. Siis läksime linna. Jälle kõmpisin hambaarstikabineti ukse taha ootama. Juba kolmas kord sel nädalal. Ja ise pole arsti juurde jõudnudki. Iroonia?
Igatahes. Seal arsti juures oli üks papi, kes ei kuulnud hästi, pakun, et ta võis ligi 70 aastat vana olla. Siis tuli üks paar sinna pisikese beebiga. Mees ja naine olid umbes 45 aastat vanad. Beebi oli 5-kuune, nagu issi kinnitas. Papi küsis imestunult, et "Nüüd viil sait latse?" "Nojah, muido nakkaski ikäv!" Muigasin omaette.
Tulid mu mehed arsti juurest ja läksime Meli juurde. Kodus ei kedagi peale kassi. Siis mõtlesime, et no lähme siis Priidu poole. Helistasin veel tee peal Robertile, et me tuleme. Seal jõime kohvi ja ma lehitsesin Kroonikat. Sain teada, et Piholaane Kristi mees on üks tuntud nägu.
Siis Mel helistas ja läksime tema juurde tagasi. Mel tegi kohvi.
Mingi aeg tõi Mel meid koju, Aaris läks välismaale. Jõime kohvi.
Aaris tuli koju. Jõime kohvi. Mul on üledoos vist. Peaks mainima, et need tassid olid 400 ml suurused, ehk siis mitte mingid pisikesed. Hommikul sai ka üks taoline sisse kummutatud, nii et eem.. 5x0,4l= 2 liitrit kohvi. See seletab ka blogi kirjutamise kellaaja..
Suhtlesin msn-is Raigoga. Ta on üks ikariami-sõber. Täitsa lahe tegelane, igasugu asjadest saab räägitud. Exceli  valemitest valla eelarveni ja matemaatikast muusika salvestamiseni. Sinna vahele mahtus veel juttu minu praktikakoha otsingutest ja tema ema kardinaalsetest pööretest elus. Vot selline põnev tegelane.
Ämm tõi mulle liköörikomme. 7 tükki. Täitsa toredad asjad.

Jeah!

Eksam 4! Jumal tänatud. Sellega on ühel pool vähemalt. Jäävad veel mate (appi!) ja arvuti. Arvutieksamit ma ei oska isegi karta, mul pole õrna aimugi, kuidas härra L. (arvutiõpetaja) selle meile korraldab. Peaks mainima, et me ei ole just tema lemmik grupp. Peaks mainima, et me ei ole vist ühegi õpsi lemmik grupp. Me oleme lihtsalt teistmoodi.
"Matu, kas sa kallasid mänguasjakasti ümber?"
"Mmm.. ei, Romel."
"Ahnii, Romel oli köögis üldse. Korja nüüd asjad kokku palun."
"Ei."
"Jaa, korja aga kokku."
"Ei."
"Kas sa vaidled minuga?"
"Ei."
"Tore, korja siis asjad kokku."
"Ei."
Tavaline vestlus. Ma ei tea, miks on vaja alati kastipõhjast asju otsida.. Saime ikka korjatud lõpuks. Mina siiski pooled. Täiesti ebaaus, mina ei mänginud ju üldse.
Peaksin mate ülesandeid tegema. Aga no kuidagi ei kisu mate lainele. Jah, preili T. oli nii lahe ja pani ülesanded siiski üles eile.  Vaatan neid ülesandeid ja mõtlen, et kas ma üldse mõnes tunnis olen käinud.. No ebareaalne, kui tumba ma mates olen.
Põnnid nõudsid pliiatsiteritust. "Emme, tee mulle kiisut." Lähen oma kunstiannet näitama.

Eksam tehtud, nüüd ootan.

Mul pole õrna aimugi, mis mu tulemus olla võiks. Ma ei usalda oma sisetunnet pärast seda, kui esimese mata töö, mis tundus imelihtne, kahe sain. Vähemalt seda sisetunnet, mis puudutab kooli. Niisiis, ma ei eelda, ega arva midagi. Ootan tulemuse ära, siis arvan :D
Hommikul viis Aaris meid põnnidega lasteaeda. Seal ootasin Signet. Kasvataja uuris juba, et kas ma jään ka neile hoida. Nojah, jõudsime kooli. Kõik olid vist kohal. Prätz pidas kõne enne eksamit. No ta hirmutas ikka korralikult ära mind vähemalt. Saime tööd kätte. Alguses oli tunne, et viin kohe tühja lehe tagasi. Siis hakkasin vaikselt tegema. Tunni ajaga oli valmis. No vast ei saa ikka kahte..
Läksime siis kolmandale, meie lemmikõpetajat otsima. Preili T. (mateõpetaja) oli oma klassis, tund oli juba alanud. Kutsusin ta välja. Ta vist pööritas silmi, ausalt. Lubas, et jaa jaa, panen kordamisülesanded vikosse (virtuaalne kool). Ma ei tea, kui ei pane. Siis põrkasime Irjaga (inglise keele õpetaja) kokku.
"Oi, miks teie siin jalutate ja tunnis pole?"
"Meil oli just eksam."
"Ahhaa, kuidas läks siis?"
"No ei tea, ootame tulemused ära."
Selline viisakas vestlus, Irja armastab meid, kui meil temaga tunde pole :D
Ja siis ütleb: "Kas te ei taha minu eest tundi minna, no ma ei taha sinna minna!"
Mega naer tuli, me polnud koridoris ainukesed.
Sõitsime linna. Käisime Kagukeskuses. Avastasime, et seal teisel korrusel on massaazitoolid. Minut aega massaazi maksab 40 senti. Okei, kiusatus tekkis, aga mul polnud sularaha. Teinekord proovin.
Signe pidi tööle ära minema ja ma kappasin Priidu juurde. Kapu oli kodus. Lobisesime igasugu tähtsatest asjadest. Kell sai juba niipalju, et pidin jälle lippama. Töötukassasse. Jah, ma olen ametlik töötu nüüd. "Õppiv tööotsija" on minu staatus.
"Sul on laps?"
"Kolm"
"Kolme aastane, jaah?"
"Ei, kolm last on."
"KOLM LAST?" sinna juurde tegi tööhõivetädi Mall väga imestunud nägu.
Niisiis, olen avatud tööpakkumistele.
Homme ei lähe ma kuhugi. Olen kodus. Ja teen matet, mis Taul üles paneb.
"Emme, kas ma saan Tähekesse arvutama, mul on kõik õpitud. Kas ma tohin koopasse mängima, kas ma võin ise koopa valida? Ah, emme? Emmeee?" No on ikka laps.

Päev enne eksamit

See päev on alati õige blogi alustamiseks. Soovitan :)
Nii palju igasugu ägedaid mõtteid tiirleb kolus, et tuleb osa kirja panna, muidu ei mahu tähtsad raamatupidamise asjad ära. Hommikul nautisin kohvi uhkes üksinduses. Saatsin põnnid lasteaeda sel aastal esimest korda. Võtsin oma kohvi ja istusin arvutisse. Siis tuli meelde, et kuramus, Aarisele jäid võileivad tegemata. Neetud kohukeseaju. Loodan, et kõht väga kõvasti ei korisenud tal lõuna ajal. Sorri, musu, ega ma meelega..
Jõin oma kohvi ja luusisin netis ringi, tõstsin asju ühest kohast teise. Kohe imelik on, kui üksinda kodus olen. Siis hakkasin sättima. Signe poole. Jalutasin 20 minutit. Lumi langes mõnusalt, sain oma mõtteid koondada. Ainult, et varbad hakkasid külmetama. Signe juures tervitas mind mõnus õhkkond, nagu alati. Siku tegi kohvi ja kobisime teisele korrusele tuupima.
Kirke vajas praegu näpu peale puhumist, see jäi traka alla tal.
Igatahes, saime korratud ja kimasime kooli. Üllatavalt palju oli meid täna kohal. Kaks tundi möödus nagu linnulennul (nagu alati Prätzi tunnid). Linnas sain Aarisega kokku. Läksime temaga hambaarsti juurde. Istusin seal kabineti ukse taga, ma mitte ei viitsinud meie külmas passati-pannis konutada. Jäin peaaegu magama vist seal. Poole tunni pärast tuli mu tuimestatud kaasa uksest välja ja sõitsime kodu poole. Lasteaiast ka põikasime läbi. No seal ikka selline möll käis, et midagi hullu. Mul kodus on isegi vaikne veel :P
Jõudsime koju lõpuks. Ma olin täiesti läbi külmunud. Praegu nina jookseb nagu mahlakask ja uimane olek on. Ideaalne eksamieelsel õhtul ju.
Katsun veel materjali ka tsekata, kuigi vaevalt, et midagi pähe jääb. Aga süda on rahul vähemalt.
"Emme, palun paideli mutikat"
"Ei saa mingit spaidermänni, vaatame midagi muud"
"Jah, vaatame muud."
"Mida muud?"
"MUUD!"
Igatahes, ma joon ühe mustikatee nüüd meega. Äkki tuleb inimese tunne tagasi.