Talgud

Pikakannul olid eile talgud. Tegime küttepuid. Kait arvas, et umbes 50 rummi sai puid kuuri. Täna olen igatahes justkui teerulli alt läbi käinud. Puud olid märjad, suured ja hirmus rasked.
Meil oli kolm halumasinat, lisaks lõhkus Peedu vahepeal käsitsi, sest naised jõudsid lõhutud halud kibekiirelt kuuri kanda, nii et lausa järjekord tekkis halumasinate juurde. Vahepeal hakkas ka vihma sabistama, kuid tööindu see ei vähendanud. Töö sai tehtud, pärast ka tekkinud praht koristatud. Võib julgelt öelda, et töö oli kiire ja korralik :)

Praktikal sujub kõik hästi, töötajad on mind omaks võtnud, olen ilusti sisse elanud. On juba mõned mõtted tekkinud ka lõputöö jaoks. Nimelt peame lõputöös tooma välja ettevõtte probleemid ja välja pakkuma ka lahendusi. Saan päris palju siseinfot ja mõtted järjest kogunevad.
Lisaks mõtetele kogunevad ka tegemata koolitööd. Hillari tundides ma pole juba kaks nädalat käinud, asju on ikka omajagu kuhjunud. Õhtuti vaikselt nokitsen.

Kodus on asjad niikaugel, et pool õue on puhas, pool on veel vaja rehaga üle käia. Võtsime haabasid, pajusid ja mingeid poolkahtlaseid meie jaoks tundmatuid puid (võimalik, et saared või remmelgad) maha. Jätame kasvama kased, vahtrad ja kuused. Teisel pool maja ootavad veel vanad viljapuud, ploomid ja kreegid. Kardan, et enamuse võtame kõik maha, nad juba ammu metsikud, saaki enam ei kanna. Sel aastal me veel noori viljapuid ei istuta, teeme enne platsi puhtaks. Järgmisel aastal peame aiakujunduse plaane.

Ja veel, mul on omad isiklikud märtsikellukesed :)

Käisime eile jooksmas

Täitsa uskumatu, eksole? Aaris helistas, et pange sportlikult riidesse, lähme sörgime veidi. Ega siis midagi, panin ennast ja lapsed valmis. Auto sõitis ette ja läksime. Tee peal tuli välja, et läheme teatejooksu jooksma. Valla kergliiklustee avamise puhul korraldati jooks. Olime Karini meeskonnas. Tule taevas appi, mõtlesin endamisi. Pean häbenedes tunnistama, et jooksin viimati mingit distantsi vist keskkoolis. Minule oli jäetud 500 meetrine lõik. Mõtlesin, et okei, alustan vaikselt, hingan nina kaudu sisse ja suu kaudu välja, võtan asja rahulikult ja kõik on korras. No kus sa sellega siis! Alguses juba pistsin punuma, mis jaksasin, hingata püüdsin küll õigesti, aga lõpuks ikka hingeldasin nagu oleksin just maratonilt tulnud. Pärast jooksu olid jalad justkui süldist, sõna ei kuulanud. Lisaks köhisin eile terve õhtu, sest ahmisin arutult külma õhku ju sisse. Kohutav.
Kõige kehvemini meil siiski ei läinud, 7 meeskonda oli, jäime 5ndaks. Arenguruumi on küllaga.
Luban, et õpin korralikult jooksma. Niimoodi, et pärast 500 meetrit hing ikka sisse jääks.

Salakaval kevad

See kurguvalu ikka ei andnud järele. Kahtlustasin juba, et mul on angiin. Õnneks asi siiski nii kaugele ei arenenud, õigel ajal sain arstile. Täna siis. Öeldi küll, et kui oleks paar päeva oodanud, siis oleks angiiniks läinud küll mu kurguvalu. Praegu sain rohud peale, loodan, et asi saab kähku korda.
Tõvest hoolimata toimetame perega õhtuti õues. Riisume, koristame. Avastasin, et mul maja ees kasvavad lumikellukesed. Lumi sulas pealt ära ja kohe pistsid pisikesed rohelised nupud pea mullast välja.

Kirke on mul taimehuviline, käib nüüd iga päev vaatamas, kuidas lilled kasvavad. Peangi hakkama lilli istutama, saab majaümbrust veidi rõõmsamaks. K-Rautas tuleb nüüd iga päev lilli müügile, ühed ilusamad, kui teised. Lausa kahju oli täna võõrasemasid ostmata jätta. Aga kuna mul pole veel kindel, kuhu peenrad tulevad, siis ei tõtta ma esialgu veel taimi soetama. Aega on selle kiire asjaga :)

Esimene praktikanädal

on möödas. Ma pole juba tükk aega olnud nii väsinud, kui täna.
Esiteks see praktika. Eelmisel aastal olin ma kontorirott, istusin arvuti taga, maadlesin numbrite ja kontoritarkvaraga. No sel aastal ma teen hoopis teistsugust asja, kuigi olen samas ettevõttes. Olen enamjaolt laos ja saali peal. Võtan kaupa vastu, jagan laiali, täiendame riiuleid, mis tähendab redeli otsas ronimist. Veel otsin valesid hindasid käsiskänneriga, vahetan hinnasildid välja. Muu hulgas jagan klientidele infot, kui oskan. Õhtuti olen ikka täitsa väsinud, reede õhtul vajusin voodisse, nagu kott. Pole ikka füüsilise tööga harjunud. Aga põnev on vähemalt.

Eile käisime külas. Agel ja Aivol. Sõit oli pikk, aga mul on hea meel, et saime kodust välja. Age käib ka koolis, nii et ühiseid jututeemasid muudkui lisandub :)
Panime tütretirtsud ritta, avastasin just et Ketren ja Kirke on ühtemoodi triibulised :)

Koju jõudsime natuke pärast 11-t õhtul.
Hommikul ärkasin kurguvaluga, ju siis eile sain külma, kui märja peaga õues lippasin. Praegu on terve kere hell ja valus, pea on paks otsas. Joon aga teed ja loodan, et homme on juba kergem olla.

Majale panime eelmise nädala lõpus uue ukse ette. No mitte täitsa uue, kasutatud, aga maja jaoks uue ukse. Vana uks oli vist maja ehitamisest saadik vahetamata. Jätsin ta alles, on mõned ideed, kuidas teda sisustuses kasutada loodan. Vana hõngu tahame ikka säilitada ja uute elementidega siduda.
Selline on siis uus uks:

Auk on seal lingi juures sellepärast, et seal oli varem koodilukk, aga me ei tahtnud seda oma uksele jätta. Niisiis on seal hetkel mulk.

Lihtsalt

see on üks väga eriline lugu. 

Vahel mõtlen, et

miks mind pole topelt? Saaksin asjad kõik tehtud. Praegu jääb päevast väheks, näpistan oma uneajast kogu aeg juurde, nii et unevõlg on juba päris korralik tekkinud.
Täna oli viimane ametlik koolipäev, järgmisel nädalal algab praktika. Kooliasjadega on peaaegu ühel pool. Finantsanalüüs on veel vaja ära lõpetada ja siis on kõik.
Kaks eksamit, praktika aruanne ja juhtimise iseseisev töö lahutavad mind veel kooli lõpust.

Vahepeal olid munapühad, värvisime ka. Õigemini küll, keetsin munad värviliseks sibulakoortega, otsest värvimist ei olnud. Sellised nad said:

Laupäeval võtsin munad kaasa ja läksime vanaema poole. Haanjasse. Meil on nii, et kõik sünnipäevad on alati järjest, siis sel aastal pidasime korraga minu, vanaema, Kirke ja Gerda sünnipäevad koos ära. Kaia oli ka Tallinnast kohal ja Liina oma põnnidega. Meie pere ka, väga lahe oli. Me polnud vist juba aasta jagu üksteist näinud, viimane aeg oli kokku saada.

Nagu juba mainisin, siis minul ja Kirkel olid ka tähtpäevad. Mu printsess sai juba 4-aastaseks. Vaevasime oma päid, et mida küll talle kinkida. Lahendus tuli iseenesest.
Olin juba tükk aega mõelnud, et peaks endale käekella soetama. Saingi selle, Signe kinkis mulle käekella. Koju jõudes nägi Kirke kella ja ta silmad lõid särama: "Oi, kui ilus, nii lahe, ma tahan ka kella!"
Oligi asi otsustatud, ostsime temale ka kella. Kui talle sünnipäeval lasteaeda järele läinud, rippus ta mul käe otsas, vaatas ikka mu kella ja ohkas (siis ei olnud ta veel oma kingitust kätte saanud). Kodus tegi paki lahti ja oh seda rõõmu! Ma pole vist kunagi näinud, et üks laps on kingitusega rohkem rahul, kui mu Kirke. :)
Sellised me siis oleme, aasta jagu vanemad ja targemad jälle:

Eile käisime õppereisil pealinnas. Külastasime TNT-d, ETK logistikakeskust ja Rõõmu Kaubamaja Keilas. Start oli kell 4 hommikul, nii et äratus helises juba enne kolme. Terve päev paistis ilusasti päike, saime palju jalutada, uurida, küsimusi esitada ja Rõõmu Kaubamajas oli meile rootsi laud kaetud. Põnev reis oli, nägime logistika ja kaubanduse köögipoolt, millega igapäevaselt kokku ei puutu.
Tagasiteel läks bussil õhkpadi katki. Veidike enne Põltsamaad. Noh, see tähendab, et saime korralikult loksuda.
Võrru tagasi jõudsime poole 8 ajal, koju sain enne üheksat veidi. Magama läksin veidi enne südaööd, sest tegin oma finantsanalüüsi, konstrueerisin suhtarve. Hommikul ärkasin kell 6, sest Gabrielil on täna klassiõhtu ja pidin küpsiseid sinna küpsetama.
Oh jah..
Homme läheb Gabriel noorkotkaste laagrisse, ülejäänud pere aga Pille juubelile Obinitsa. Saad nüüd aru, miks on teist mind vaja?