Sünnipäevajada :)

Algas see sellega, et Madise hmm.. kuidas nüüd öeldagi.. kas tüdruksõber, elukaaslane, naine? Igatahes, Kristiinal oli 20 augustil sünnipäev. Järgmisel päeval oli kohe mu kullatükil sünnipäev. :) Ehk siis Gabriel sai 9aastaseks. Uskumatu, et juba.. Seejärel oli natuke vahet ning eile oli Kasparil juubel. Kutt sai 20. :)
PALJU ÕNNE veelkord!!! :)
                                                                     * * *
Vahepeal on aga päris palju tegemist olnud. Olin nüüd tööl kohe mitu päeva järjest, Kärdi läks eile Soome, aitasin tal koorma valmis teha. Bussi mahub ikka oluliselt rohkem loomi. Arvutasime, et 30 ämblikku ja 100 põrsast mahuks ilusti ära. Seekord läks kaasa 43 looma. Rohkem polnud lihtsalt. Igatahes. Septembris saan ametikõrgendust ajutiselt. Kärdi on paar nädalat Soomes ning sel ajal kamandan mina siin. Kärdi ütles, et ma karm ülemus oleks ja ei laseks töölisi laisaks minna. No vaatame seda asja :)
Lähen täna Gabrieliga kooliasju ostma. Ta juba mitu päeva nuiab. Uurisin õpetaja käest ka, et mida tarvis oleks. Kuna 3. klassis tuleb uue ainena inglise keel, siis enamus asju jääb ikka samaks. Ikka guašid, vesikad, paber, nii tavaline, kui värviline, pintslid, pliiatsid, plastiliin. Midagi oli kindlasti veel. Eks seda saab ka hiljem muretseda. Aga ootan huviga, kuidas Gabriel inglise keelt hakkab omandama :) Kui tal on natuke minu keelevaistu antud, siis on tal lihtne. Mates on ta meil ju tark. Aarise matemõtlemine on tal täitsa olemas.
Eile sain kiita, et mul on arukas ja asjalik ning hästikasvatatud poeg. Pomisesin, et ega ma teda väga kasvatanud polegi, ise kasvanud.. Suunanud ehk olen veidi.. Ise seejuures punastasin. Ja selle peale öeldi, et ei. See on ikka koduse kasvatuse mõjutus. Laps on ju kodu peegel. Olgu. Kui nii, siis nii. :)

Paasapäev! :)

Üle mitme aasta üks toredamaid paasapäevasid! Terve pere oli koos, istusime isa juures köögilaua taga ja naersime nii, et mul tuli õhust puudus ja Priit hõikas, et "Kata, hinga!"
Surnuaias oli ka väga kultuurne kõik. Tavaliselt on ikka nii, et purjus setosid talutatakse surnuaiast minema, sel aastal ei olnud nii. Viisakalt pakuti pitsi, kui ei soovinud, siis keegi rohkem peale ka ei käinud. Mulle sobis.
Nägin sel aastal selliseid tuttavaid, keda ma polnud umbes 10 aastat näinud. Uskumatult tore! Maru rahul olen omadega :)
Tegime perepilte ka, aga need pildid on Kristiina aparaadis. Kui kätte saan, siis lisan blogisse kah.
Seniks aga panen siia mõned klõpsud, mis ma oma fotokaga tegin:

Selline sagimine käib siis Obinitsa surnuaial Paasapäeva aegu :)

No tere!

Olengi tagasi. Nädal Soomes oli lihtsalt ülitore! Mis sest, et ma ju tegelikult olin tööl, ma veetsin väga mõnusasti aega seal :)
Turu peal käivad endiselt toredad inimesed, kes on põrsastest vaimustuses. Ja siis on need inimesed, kes vaatavad kõiki lette tülpinud nägudega.
Inimesi turul oli üle maailma. Küll Austraaliast, Portugalist, Kanadast, muidugi Saksamaalt ja Inglismaalt. Isegi Aafrikasse rändas üks põrsas. Päris paljud inimesed olid lahkesti nõus minuga oma reisist rääkima, suur osa tulid parajasti Tallinnast. Üks pere oli pärit Venemaalt. Ema, isa, kaks last ja vanaema. Naine tahtis kohe ämblikku osta, mees aga ütles, et ei ei, meil pole ruumi. Naine vaatas mehele otsa ja ütles: "Ma teadsin seda! Lähme siis üldse minema siit!" Mees ohkas ja lausus: "No vali siis välja.." Naine valis lõpuks kaks kilpkonna. Seni, kuni mees maksis, liikusid naine ja lapsed juba kõrval asuva leti juurde ja lapsed hakkasid kilkama, et nemad tahavad seda ja teist ja tükki kolmandatki sealt. Mees ütles päris pahaselt: "Jumal küll, las ma maksan nende asjade eest enne ära!" siis vaatas mulle otsa ja sõnas: "Tead, nad teevad mu siin rahast lagedaks! Mulle ei jää mitte midagi." Noogutasin ja ütlesin, et ma tean, mida ta tunneb. Selle peale mees naeratas ja läks edasi järgmise leti juurde oma rahakotti kergendama.
Esimesel päeval oli meie müügitelk avatud mere poole, mulle avanes selline vaade:

Kaks tänavamuusikut mängisid ilusat meloodiat mulle :) Kahjuks polnud mul eriti aega pilte teha, pidevalt jutustasin potensiaalsetele klientidele oma loomadest. Inglise keele praktika oli igatahes kõva. Natuke sain ka oma soome keelt meelde tuletada, mis on ikka väga roostes. Õppisin soome keelt keskkooli ajal lisaainena, aga seda oli ainult tund nädalas. Väga palju sellest meeles pole, aga midagi ikka.
Arvan, et kirjutan oma Soome-reisist veel ka edaspidi, kui toredaid seikasid meelde tuleb.
Ahjaa, eile, kui tagasi tulime, siis käisime Pärnust läbi. Kärdi ostis bussi omale. Sain siis Berlingoga Võrru sõita. Pärnus ühe foori taga seistes avastasin midagi lahedat ja pidin kohe pilti tegema:

Võrus käisin veel Priidu juurest läbi, polnud teda ka sada miljonit aastat näinud. Ajasime juttu maast ja ilmast, arvan, et ma mõjusin hästi talle :)
Koju jõudsin natuke pärast 9-t õhtul. Kirke oli veel üleval, kallistasime ja ta jäi naeratus näol magama :)

Väljasõit lastega :)

Algselt pidime minema Cantervillasse, aga siis otsustati, et hoopis Vudilasse läheme. Läksimegi. Mina taaskord kaardilugeja. Mis tähendab, et jaa, me eksisime ära :D
Otsustasime minna Põlva kaudu, et siis ei pea Tartusse sisse sõitma ja ühtäkki avastasime end ei kusagilt mujalt, kui Tartust :D Uskumatu, ent siiski loogiline, kuna minu käes oli kaart..
Õnneks leidsime üsna pea ka Vudila üles. Ilm oli selline, nagu ta oli, suhteliselt kehvapoolne. Kuid sellel olid ka omad plussid. Rahvast oli vähe ja seetõttu olid enamus atraktsioone meie pere krattide päralt. Atv-rada, elektriautode rada, mängude maja, igal pool saime kogu aeg jaole, polnud järjekordi ega midagi.

Kirke aga avastas midagi erilist ;) Üleval mängude toas oli üks plekist karp, selline läikiv ja ilus. Ta palus, et ma teeksin selle lahti. Seal sees olid piiatsid ja teritaja! Oh, seda õnne! Kirkel läks nägu naerule ja ta asus kohe usinalt teritama :) Meie lasteaias on kõik pliiatsid alati korralikult teritatud ;)

Muidu oli koht väga tore, basseinid ja veeliumäed olid ka olemas kenasti, aga ilm oli ikkagi vilu ja vette me põnne ei lasknud. Vesirattaga käisime küll järve peal sõitmas. Basseinide asemel läksime hoopis Aura veekeskusesse edasi. No seal said nad ikka tõsiselt möllata :) Veetorudest alla lasta oli endalgi tore. Kirke ja Matu olid lastebasseinis ka väga rahul, suuremas basseinis oli veekeeris nii tugev, et endalgi oli tükk tegemist, et välja saada.
Koju jõudisme napilt enne keskööd, hommikul põõnasid lapsed ka kella poole 10-ni.
Juba küsiti, et millal uuesti läheme. :)

Ma tahan teist telekat vaadata!

Nii nõudis mu tütar täna ja noh.. eile ka tegelikult.
Seletan siis talle, et meil on ainult üks telekas. Tema ikka ajab vastu, et ei, meil on palju telekaid ja tema tahab teist telekat vaadata. Selgus, et ta tahtis teist multikat või filmi, aga väljendus kukkus natuke kehvasti välja.
Eile oli meil taastumise päev niisiis. Matu palavik ei tulnud tagasi ja Kirke ka rohkem midagi valest otsast ei väljutanud. Ju siis oligi mingi viirusepoiss, mis meid tabas.
Mis uudist, küsid? Noh, niipalju et sõidan kolmapäeval Tallinnasse. Selleks, et neljapäeva hommikul Soome purjetada. Tegelikult muidugi sõidan laevaga, ei lähe purjekaga, kuigi see oleks ka tore.
Kärdi õde tahtis Eestis käia, lähen teda turule asendama, Kärdi ise käib senikaua laatadel Helsingi lähistel. Kolmapäeval läheme ja järgmise nädala teisipäeval olen tagasi. Nii, et ei kuule minust nüüd natuke aega midagi, kavatsen kogu Soomes olemise aja internetist eemal olla. Võtan seda ka kui kerget puhkust enne kooli. Sest kui tagasi tulen, siis on kohe Paasapäev (see on setodel üks tähtsaim surnuaiapüha) ja Gabrieli sünnipäev ja loetud päevade pärast algabki kool. Kiired ajad jätkuvalt, aga mulle meeldib :)

August algas küll mõneti ootamatult

Ses mõttes, et kuidagi äkki.. Oli kogu aeg ju juuni ja juuli, nüüd äkki august. Täna juba neljas kah. Ei tea, kuhu sel suvel nii kiire hakkas nüüd.

Ma olin nüüd kolm päeva järjest Kärdi juures toppimas. Lapsed olid hoiul, eile kui koju jõudsin, kurtis Matu, et tal on paha olla, kõht valutab. Kraadisin, polnud nagu hullu. Öösel ärkas ta mitmeid kordi veel üles, tahtis potile, Aaris kantseldas teda. Mõne aja pärast kraadisin uuesti, 38.8 palavik. Andsin rohtu, edasi magas ta enam-vähem rahulikult. Kella 2 ajal ärkas Kirke, tahtis pissile. Tuli siis elutuppa ja oksendas. No ikka korralikult. Koristasin Kirke ja põranda ära, kraadisin teda, ei midagi. Saatsin ta voodisse. Natukese aja pärast ärkas Kirke uuesti ja tahtis pissile ja kohe oksendas uuesti. Seekord siis voodi ja ennast ka korralikult täis.. Anna andeks, kui Sul juba süda paha on. Mul oli ka eile.. Koristasin siis uuesti kõik ära. Vaatasin kella, see näitas 3.18. Oeh.. Läksin diivanile magama, sest Matu oli meie voodis, ja laiutas seal Aarise kõrval. Lisaks oli öösel kohutavalt palav mul. Nii me siis soigusime hommikuni. Kord ärkas Kirke, kord Matu. Hommikul olin justkui laip, kuidagi ei suutnud silmi avada. Kui lõpuks siiski avasin, avastasin, et mul on hullem peavalu. Õudukas..

Hetkel on olukord stabiliseerunud. Matul palavik on taandunud, Kirkel püsib toit sees ja mul on peavalu kadunud. Ma ei tea, millest see kõik.. Kas kuumast või oleme mingi viiruse üles korjanud.. Ei tea. Loodan, et täna öösel saame kõik normaalselt puhata.

Järgmisel nädalal pidime Cantervilla lossi mängumaale minema. Aga kui põnnid haiged, siis ei saa kusagile. Loodan, et suudan neid piisavalt turgutada. Vot sellised natuke kehvapoolsed lood meil siin hetkel.