Päev enne eksamit

See päev on alati õige blogi alustamiseks. Soovitan :)
Nii palju igasugu ägedaid mõtteid tiirleb kolus, et tuleb osa kirja panna, muidu ei mahu tähtsad raamatupidamise asjad ära. Hommikul nautisin kohvi uhkes üksinduses. Saatsin põnnid lasteaeda sel aastal esimest korda. Võtsin oma kohvi ja istusin arvutisse. Siis tuli meelde, et kuramus, Aarisele jäid võileivad tegemata. Neetud kohukeseaju. Loodan, et kõht väga kõvasti ei korisenud tal lõuna ajal. Sorri, musu, ega ma meelega..
Jõin oma kohvi ja luusisin netis ringi, tõstsin asju ühest kohast teise. Kohe imelik on, kui üksinda kodus olen. Siis hakkasin sättima. Signe poole. Jalutasin 20 minutit. Lumi langes mõnusalt, sain oma mõtteid koondada. Ainult, et varbad hakkasid külmetama. Signe juures tervitas mind mõnus õhkkond, nagu alati. Siku tegi kohvi ja kobisime teisele korrusele tuupima.
Kirke vajas praegu näpu peale puhumist, see jäi traka alla tal.
Igatahes, saime korratud ja kimasime kooli. Üllatavalt palju oli meid täna kohal. Kaks tundi möödus nagu linnulennul (nagu alati Prätzi tunnid). Linnas sain Aarisega kokku. Läksime temaga hambaarsti juurde. Istusin seal kabineti ukse taga, ma mitte ei viitsinud meie külmas passati-pannis konutada. Jäin peaaegu magama vist seal. Poole tunni pärast tuli mu tuimestatud kaasa uksest välja ja sõitsime kodu poole. Lasteaiast ka põikasime läbi. No seal ikka selline möll käis, et midagi hullu. Mul kodus on isegi vaikne veel :P
Jõudsime koju lõpuks. Ma olin täiesti läbi külmunud. Praegu nina jookseb nagu mahlakask ja uimane olek on. Ideaalne eksamieelsel õhtul ju.
Katsun veel materjali ka tsekata, kuigi vaevalt, et midagi pähe jääb. Aga süda on rahul vähemalt.
"Emme, palun paideli mutikat"
"Ei saa mingit spaidermänni, vaatame midagi muud"
"Jah, vaatame muud."
"Mida muud?"
"MUUD!"
Igatahes, ma joon ühe mustikatee nüüd meega. Äkki tuleb inimese tunne tagasi.