Mind üritati ära sebida!

Jah, see tõesti juhtus! Pean veel ära mainima, et nii konkreetselt pole mulle juba ammu külge löödud. :D
Aga alustan siis algusest.
Läksin eile naabrite juurde, ehk siis Signe ja Reinu juurde. Signe on mul tubli aednik, tal on tomatid valmis ja tahtis mulle ka jagada oma saaki. Läksin siis järgi. Jõudsin vaevalt autost välja tulla, kui mulle tuli vastu üks mees, kes hakkas uurima, et kas mul on abi ehk tarvis. Olin natuke segaduses, ütlesin, et ei ole abi vaja, aitäh, ma tulin Signe juurde. Mees aga ei jätnud jonni, muudkui uuris, et äkki ikkagi saab aidata ja et kas ma olen kohalik ja kui ma olen kohalik, siis ta tingimata peab mind tundma. Vaatasin teda uuriva pilguga, aga ei. Kelluke ei hakanud peas helisema ja äratundmisrõõmu ei järgnenud. Mees uuris edasi, et kuskohast ma ikkagi tulen ja missugusest talust, tema teab siinse küla elanikke küll. Ootamata mu vastust, hakkas ta ise seletama, et mis talus keegi elab. Kuulasin ja noogutasin kaasa. Ta tõesti teadis siinkandi inimesi. Aga mitte mind. Õnneks tuli Signe ja me suundusime kasvuhoonesse. Pärisin siis, et kes see tüüp on selline. Reinu ammune sõber olevat. No olgu. Läksime toa juurde tagasi, mees hakkas uuesti rääkima. Seekord ei uurinud ta, kes ma olen, vaid rääkis endast. Ta on Tallinast ja tuli siia Võrumaale naist otsima. Haah.. No väga tore. Uurisin siis, et missugust naist ta otsib.
Tema: "Latt on väga kõrgel. Ta peab olema kena, hea huumorimeelega ja kiire reaktsiooniga."
Puhkesin naerma ja küsisin: "Mis mõttes kiire reaktsiooniga?"
Tema: "Noh, nagu sina. Mina ütlesin, et kiire reaktsiooniga ja sa juba naeradki. Sa ei taha mulle naiseks tulla?"
Muigasin ja astusin tuppa. Toas küsisin Reinu käest, et kas too ei saa kosjamoori tööga hakkama või. Rein vastu: "Kuule, sa oleks just Romsa jaoks ideaalne variant!" No tere hommikust!
Kui hakkasin kodu poole sättima, siis see Romsa ikka ei jätnud jonni, uuris ikka, et kust ma tulen. Vastasin, et Obinitsast. Romsa ajas silmad punni ja ütles: "Ei ole!" Ütlesin, et olen ikka. Tema seepeale vastas, et käis kunagi Obinitsa koolis ja luges mulle terve rea nimesid, keda ta kõike Obinitsast tunneb. Tuli välja, et tal tädi elab seal. Novot. Igatahes, jalutasin auto poole ja Romsa hõikas mulle järele: "Kui sul igav hakkab, siis tule külla!"
Hõikasin vastu: "Usu, mul ei hakka igav, mul on kolm last!"
Tema: "Aga mees?"
Mina: "Jaa, ikka jah. Mees ka täitsa olemas."
Tema: "Noh.. siis küll jah.. Siis vist tõesti igav ei hakka."