der Schraubstock

Eile harjutasime saksa keele tunnis turulkäimist ja kauplemist. Seda, kuidas küsida, palju miski asi maksab ja et kas ikka töötab ja oi, kui kallis see ese ikka on. Mingil hetkel ütles õpetaja, et võtke nüüd oma asi välja, mida te müüma hakkate. Pidime niisiis midagi kodust kaasa võtma, mida mängult müüma hakkame. Ütlesin poolkõva häälega "Pagan!", mis tähendas, et mul oli see meelest läinud. Siis aga tuli mu näole suur naeratus ja ma ütlesin, "Ahjaa, aga mul on küll midagi põnevat!" ja õngitsesin oma käekotist välja väiksed kruustangid. Jah, kruustangid :D Ma tegin kodus tööd nendega, ämblikujalgade tegemiseks läheb kruustange tarvis ja pidin need Kärdi juurde viima, niisiis olid nad mul parajasti käekotis. Klass pahvatas naerma. Ma ise ka muidugi :) Taaskord tõestasin, et naisterahva käekotist võib ikka absoluutselt igasugust kraami leida. :)

Eile jõudsin natuke enne südaööd koju. Kärdi läks täna Tallinnasse ja aitasin tal bussitäie loomi teha. Buss sai pilgeni täis, nii et viimane loom ei mahtunud enam kuuti, pidime salongi panema. Lapsed oli Kaspari käes hoiul. Aitäh, venna! :) Algul oli küll jutt, et kella 5-ni on tarvis hoida, aga noh.. kell oli juba 10 läbi, kui ma ükskord jõudsin. Viimased kolm päeva on hullumeelsed olnud, päeval koolis ja tööl, kaks ööd tegin äriplaani, eile siis tööd poole ööni. Täna hommikul lubasin endale magamist kella poole 11-ni. Lapsed olid ka kaisus.

Äriplaan sai mul siis lõpuks valmis, teadsin, et pean selle reedeks esitama, aga tuli välja, et hoopis kolmapäevaks. Selle pärast ma siin võimlesin kaks ööd. Õpetajale meeldis mu töö. Juba siis, kui see poolik oli ja ma seda näitamas käisin, ütles ta , et see on juba 4 vääriline. Oh happy day! :)
Nüüd siis veel vaja logitika referaat valmis meisterdada, siis on kiireloomulised asjad hetkeks otsas. Kahe nädala pärast algab jõuluvaheaeg. Mul paluti vaheajal ära mõelda, kas ma jätkan rakendusliku kõrghariduse õpinguid järgmisel aastal. Praegu ma omandan kutseharidust, aga on võimalus sügisel edasi õppida. Meie lend on viimane, sest äri õppetool kaob ära VKHK-st. Vähemalt kõrgharidust enam ei saa. Olen praegu enam-vähem kindel, et õpin edasi. Poolteist aastat ei ole ju enam teab, kui palju.

Teisest toast kostub jorin: "Armas tibu olen ma, laulan tibu häälega. MÕMM MÕMM MÕMM!"