Jõul otsas

Sel aastal olid meil väga aktiivsed jõulud. Me pole kunagi nii palju ringi sõitnud jõulude ajal. Isa, ämma, Aarise ristiisa, Aarise vanatädi juures sai käidud. Madise poja sai ühe kuu vanuseks, tema juures ka käisime torti söömas. Ja eile jõudsin veidi tööl ka veel olla.

Siin siis pisike Kristofer minu süles. Ja muidugi Kirke, kes titast sammugi maha ei jää.

Isa juures oli terve pere koos. Kõik lapsed olid kodus, mõnus rahu oli hinges. Tegime ühispilti ka, lisan need siia, kui kätte saan :) Viisin isale jõuluks ämbliku. Mitte päris elusa, vaid ikka istumispadja. Seal on nende diivanite ja tugitoolidega alati kitsas käes, olin juba ammu otsustanud, et ämblik saab isal olema. Rohelise ristiga must ämblik on nüüd isal elutoas.

Eile külastasime Aarise vanatädi Miraldat. Vanaisa õde siis. Läksime peredega, terve tuba sai lapsi täis. Hästi mõnus olemine, Miralda maja on väga hea auraga, tundsime, et oleme seal oodatud :) Laste kilkamine ja kisamine ei paistnud kedagi häirivat ja usu, 6 last suudavad parajalt kisa tekitada.
Vaatasime Miralda juures vanu albumeid. Oi, kuidas mulle meeldivad vanad pildid, mälestused. Olgugi, et ma enamust inimesi neilt piltidelt tavaliselt ei tunne, ikkagi on hirmus põnev ja aukartust tekitav ajaloo lehti sirvida.

"Täna on süüdlastepäev!"
"Oot, misasi?"
"Süüdlastepäev, noh."
"Loe palun korralikult."
"Süü-ta-las-te-päev. Aaa.."

"Mattias, kas sa lugeda oskad?"
"Muidugi!"
"Nooh, mis siia kirjutatud on siis?" Gabriel osutab ketšupipudeli peale.
"Ketšup."
"Ja mis veel?"
"Noh.. tomat."
Loogiline ju :)