Oi, kui valus sai! Need paganama hiired ajavad mu hulluks igatahes. Väga ülbed on nad. Jooksku oma jooksmised siis ära, kui meid kodus pole. No ei, siis just elu algab neil, kui pererahvas kodus. Jalutavad köögi põranda peal justkui oleks see kõik nende territoorium. Eriti julge oli just üks suurem hiir. Tema langes esimesena lõksu ka. Vuih. Väga ebameeldivad tegelased minu jaoks.
Nädalavahetus möödus lausa pöörase kiirusega. Vallavanema juures käisime laupäeval. Seal oli armas kontsert, laulsid lasteaialapsed ja siis Lasva meeskoor ka. Ma ei tea.. Kui tahad mu südant sulatada, siis mine meeskoori :D No uskumatult hingepõhjani liigutas nende laul :)
Seal vastuvõtul oli üks paar, kes tähistas 60 aastat abielu. Sellised muhedad memm ja taat. Nad jagasid oma kogemusi kah. Naine algul ütles, et ärge te arvake, et me pole teineteise peale kunagi vihastanud. Ja siis ütles: "Ise sa valisid omale kaaslase. Kõikide maailma inimeste seast just tema. No kannata ta nüüd ära!" :)
Mees tahtis ka sõna sekka öelda ja lausus: "Minu isa ütles mulle, kui ma naise võtsin järgmist: olgu see abielu sulle viimaseks ja ka õpetuseks!"
Väga muhedad tegelased :)
Pühapäeval oli isadepäev. Käisime Obinitsas. Jõudsime sinna poole 5 ajal. Keegi polnud isale öelnud, et me läheme, samuti polnud keegi lastest talle helistanud ja head isadepäeva soovinud. Ta juba oli jõudnud mõelda, et me oleme ta täitsa ära unustanud. Isal olid lausa rõõmupisarad silmis, kui me uksest sisse astusime. :) Eks vanematele on ikka parim kingitus, kui pere koos, eriti, kui lapsed on juba täiskasvanud.
Kui koju hakkasime minema, küsis vanaema minult, et kas mul kartulit on ikka. Vastasin, et hetkel on, poest ostsin.. Oh sa juudas, kuidas paps ärritus! "Sina ostad kartulit poest, mul on terve kelder kartulit täis!" Sain omale ühe pika loengu ja pagasnikutäie kraami. No nii meil on tavaks. Lapsed ei lähe isakodust kunagi tühjade kätega minema :) Ikka moosid-mahlad kaasa. Väga mõnus :)
No comments:
Post a Comment