Olen avastanud, et ma oskan väga head frikadellisuppi teha. Arvatavasti tuleb ta väga hea seetõttu, et ma teen ise frikadellid. Jah, poest pole juba väga ammu ostnud frikusid. Ise tulevad ikka niipalju paremad :) Värsket sibulat ka hakin sisse ja supertulemus.
Sortisin enne Kirke kappi. Väikesed riided lähevad ühele titale. Kirke tükk aega jälgis mu tegevust ja siis küsis, et kas kõik riided lähevad titale. Vastasin, et ainult need, mis on Kirkele juba väikesed. Kirke küsis siis: "Miks on minule väikesed?"
Mina: "Sest sa oled suureks kasvanud."
Kirke: "Miks ma olen suureks kasvanud?"
Mina: "Sest lapsed kasvavadki suureks."
Kirke: "Miks lapsed kasvavad suureks?"
Siinkohal tekkis mõttepaus. No midagi ei osanud vastata selle peale. Tõesti, miks ei võiks lapsed väikesteks ja armsateks jäädagi? Ma juba kujutan ette oma hulle teismelisi. Kirke on juba korduvalt näidanud, et ta on ikka minu pisike koopia. Jeesus.. Ema esimesed hallid juuksed tulid samal ajal, kui ma pöörane tiinekas olin, oma toas kõvasti Metallicat ja Termikat kuulasin, tsiklikuttidega sebisin ja öösiti diskodelt koju hiilisin. Kord jõudsin diskolt kell 4 hommikul. Uksel ootas mind väga õnnetu näoga ema, kes polnud vist silmatäitki magada saanud..
Salaja sai juukseidki värvitud, sest ema ei pooldanud juuste rikkumist. Tol ajal olid juuksevärvid eriti ebasõbralikud tooted, mu juuksed sarnanesid õlgedega, nii kahjustatud olid blondeerimisest. Loomulikult kandsin ma ohtralt vidinaid ja kulinaid, kõigis sõrmedes olid sõrmused. Üks sõrmus oli pealuuga. Praegu tuleb naer peale, kui neid seikasid meenutan :) Riietumisstiil oli ka pigem hipilik. Mul olid ühed lemmikpüksid, mis olid ruudulised. Alt eriti laiad. Ma kandsin neid, kuni nad põhimõtteliselt jalga ära lagunesid. Ja siis emalt sain päranduseks lillakaspunase nahkmantli. Selline kirju kompott. Üks sõber ütles, et ma olen nagu sügis.. :)
Kord, kui ema oli päris kuri, siis ta prahvatas, et ta loodab, et meil tulevad sama halvad lapsed, kui me ise oleme. No vähemalt tütre olen ma endasuguse saanud :D
Tegelikult olime vendadega täitsa tavalised lapsed. Pean tunnistama, et ma pole iial enda mäletamist mööda ei vitsa ega rihma saanud. Ju siis me ikka ei olnud nii halvad :)
No comments:
Post a Comment