Elu oligi juba igav :D

Alustan eilsest. Eile hommikul kooli jõudes läksin filmivõtetele. Koolis tehakse äri õppetoolist filmi ja me pidime massistseenis osalema. Istusin taharitta, lootes, et ehk ei jää väga silma. No kus sa sellega, mind ja klassivend Siimu filmiti suures plaanis lausa. Kui see film mingeid auhindu pälvib, siis saame kommi, Hillar lubas :)
Poole turunduse tunni pealt suunati meid aulasse. Seal toimus aktus Vabariigi Aastapäeva auks. Astusime saali ja nägime laual aukirju, mingeid kujusid ja lilli. Arutasime, et kellele need veel antakse. Ma naersin, et lille võtaks küll. Kõnesid pidasid ajalooõpetaja, õppealejuhataja ja õpilasesinduse esinaine, kelle käest saime pahandada, et me sõbrapäeva ballil ei osalenud. Loeti luuletusi ja üks tüdruk mängis klaverit. Selline südamlik aktus. Siis hakati aukirju jagama. Korraga kõlas minu nimi. Tänati kohusetundliku suhtumise eest õppetöösse. Ma olin üllatusest keeletu! Täiesti ootamatu. Ma ei mäletagi, millal ma viimati nii üllatunud olin. Võib-olla ehk siis, kui Laura juurde "grillipeole" läksin. :)
Kuni õhtuni kestis mu ülihea tuju. Seoses sulaga hakkas meil lagi läbi laskma. Väga ebameeldiv. Voodisse ka tilkus, nii et me Aarisega pool ööd magamata. Nii kui unne jäin, tuli sirinal vett kaela. Väkk. Mulle tuli meelde papsi jutt, kuidas vene kroonus inimesi piinati. Hoiti üleval nii, et tilgutati vett pähe.
Hommikul olin nagu teerulli alla jäänud. Sain Signega kooli. Esimene tund oli turundus, seal pidime kirjutise kirjutama. Sain 10 punkti! :)) No jälle mega hea meel :)
Tunnid läbi, tulime linna. Otsustasin täna õpilastebussiga koju sõita. See buss on selline, mis sõidab linnast 14.20 välja ja jõuab koju 16.20. Kaks tundi loksumist. Otse linnast koju on 20 km. hahh..
Istusin siis bussi. Loksusin. Täiega ei olnud lahe. Mul endiselt need avariirefleksid ei lase isegi bussiga rahulikult sõita. Kell oli peaaegu neli, kui bussijuht korraga küsis, et kuhu sa sõidad üldse.Vastasin, et Kõrgessaarde. Bussijuht ütles, et aga ma juba käisin täna ära seal. Õpilastel oli lühendatud päev. Faaaakkkk! Kaks tundi loksumist ilmaasjata! Neetud neetud! Ebareaalne! :D Helistasin siis Aarise järele endale. Täitsa pekkis ikka.
Jõudsime koju ja oh imet! Kodus uputus. No peaaegu. Korralikult oli ikka vett alla sadanud. Vaip täitsa märg, diivan ka. Olen praeguseks täitsa väsinud. Sellest bussis loksumisest ja koristamisest.
Homme olen lastega kodus. Vabariik, palju õnne! :)
Ja näe, sellised olid siis aukiri, "trofee" ja roos :)