Friday, March 22, 2013

Veendusin taaskord

et vanakooli ravitsemisest on ikka kasu. Küüslaugu söömine on mu nohuga peaaegu üks-null teinud. Kolm päeva tagasi suutsin tunni ajaga paki taskurätte täis nuusata, siis täna pole veel ühe pakiga poole pealegi jõudnud :) Kursaõde soovitas küüslaugu mahla ninna tilgutada, kuid sellest ma loobusin, sest suur nohu on nina seestpoolt juba väga õrnaks teinud ja kunagi sai proovitud küüslauguküüne ninna toppimist. Noh, ütleme nii, et pisarad ka jooksid, nii valus oli. Ma ei taha teada, mis valu siis veel tuleb, kui puhast mahla ninna tilgutada. Muide, kursaõde mainis ka seda, et antud protseduuri tasub wc-s teha, sest lisaks pisaratele pidi ka midagi muud tilkuma hakkama.. Novot.

D oli suutnud ennast kokku võtta ja selle arvestustöö meile valmis teha. Terve töö tegemise aja ta jalutas klassis ringi, nii et spikerdamine oli suhteliselt keeruline. Miks ma spikerdan, küsid? Sest antud õpetaja on selgelt öelnud, et tema ei ole siin koolis õpetamise pärast, vaid see on hea koht lihtsalt ära olemise jaoks. No ja kui niisama istumise eest veel raha ka antakse, seda parem. Point on selles, et talle ei meeldi või ei taha õpetada. Ta loeb lihtsalt oma konspektist meile mõisteid ja selgitusi ette. Minu küsimus on, et kui tema pole aastate jooksul suutnud neid mõisteid selgeks teha omale, miks peaksin mina suutma seda paari kuuga? Taaskord on tema minu blogis. Eks see tähendab, et ta ei anna rahu mulle. Ei annagi. Olen kohutavalt häiritud, et selline õppejõud mind "õpetab".

Lisaks D-le on koolis ikkagi häid elamusi ka. Eile käisid meil külalised Lõuna-Saksamaalt Offenburgi Kaubanduskoolist. Mõned õpilased ja õpetajad. Nad on meie kooli sõpruskool. Sõprussuhted on kestnud juba 10 aastat. Sakslased peatuvad Eestis umbes 4 nädalat, nad külastavad erinevaid ettevõtteid ja sõidavad mööda Eestit ringi, vaatavad vaatamisväärsusi. Nende jaoks on meie kodumaa hetkel eksootika, siin puha talv ju, Lõuna-Saksamaal on praegu juba +16 kraadi.
Mulle kohutavalt meeldib nende õppesüsteem. Kui Saksamaal lähed elukutset omandama, siis paralleelselt kooliskäimisega käid ka juba tööl. Ja töötad alal, mida õpid. Näiteks Feliks õpib turundust ja töötab bürookaupu müüvas ettevõttes, Galina aga õpib automüügi erialal (jah, sellist asja saab kohe eraldi õppida Saksamaal) ja töötab S&G firmas, mis tegeleb Mercedes Benz autode müügiga, ning tal on juba oma isiklik mersu. Galina on 21 aastane. Saksamaal on suhteliselt haruldane, et 27-aastane õpib koolis. Üldjuhul on inimesed selleks elueaks juba ameti omandanud ning ka töötavad oma erialal. Eestis aga tuleb pidevalt ümber õppida või siis töötad absoluutselt teisel erialal, mitte sellel, mida õppisid. Lisaks on praktikale saada ikka väga keeruline, rääkimata tööle saamisest ilma eelneva töökogemuseta. Saksamaal aga oled ettevõttes tavatöötajatega samal pulgal. Ettevõtete juhid on targad, koolist tulnud noore saab ju täpselt oma firma vajaduste järgi välja õpetada. Eestis seda veel ei taibata.
Jah, kultuuride erinevus on ikka tuntav. Aga lubasime, et järgmisel aastal läheme neile Saksamaale külla. Kirjutame projekti ja läheme. Eks näis, mis saab, aga ma tõesti loodan, et see õnnestub meil :)
Ahjaa, siis kui ametlik osa oli läbi, saime tudengitega ka vabamalt suhelda. Muuseas uuris Feliks, et meil pidi siin ööklubi Balance olema, et kuidas seal olukord on. :) Muigasin ja soovitasin kindlasti minna, lisasin veel, et neil on seal kindla peale lööki ;) Välismaa noored kutid on väga minev kaup ju, eriti siin külmas Kagu-Eesti nurgas :D

Siin aga mu uusim muusikaline avastus Katie Melua. Mõnusa häälematerjaliga siiras tütarlaps:


No comments:

Post a Comment