Nagu eilsest veel vähe, sain ka täna vaielda. Sedakorda siis koolis. Õpetaja D oskab ikka närvi mustaks ajada küll. Eelmisel nädalal oli meil arvestustöö, täna saime need kätte. Hindeid töödel polnud, parandusi samuti mitte. Ta ütles kõigile hinded ja pani need omale kirja. Protseteerisime, et no miks pole töid parandatud, tahaks ju teada, mis valesti läks. Ta ütles, et meil pole selle teadmisega midagi peale hakata ja kõik. Porisesime, mis me porisesime, ta jäi endale kindlaks.
Tund möödus suhteliselt kiiresti. Tunni lõpus küsisin, et kas ma äkki saaksin aine koos juhtidega lõpetada. Ma olen varem juba maininud, et sügisel lähen edasi õppima ja need ained, mis praegu läbimata jäävad, tulevad mul hiljem järgi teha. Hea oleks ju, kui saaksin need ained läbida koos oma klassiga. Enamus õpetajaid on nõus sellega, et ma osalen tundides, nad teevad omale märked minu kohalviibimise kohta, saan ka tööd kaasa teha ja esitada, nii on mul kahe aasta pärast lihtsam. Õpetaja D aga arvas, et mul on vahest targematki teha, kui õppida ja üleüldse ei peaks ma muretsema selle pärast, mis kahe aasta pärast juhtuma hakkab. Täitsa võimatu tegelane. Üritasin küll selgitada, et mul olekski kahe aasta pärast lihtsam, kui ma saaksin praegu ära teha teatud asjad, no aga mida sa ikka seinaga räägid.
Ühesõnaga, ma olen sel nädalal vaidlemise lainel. Tegelikult, ma ju ei vaidle, ma lihtsalt seletan, miks minul õigus on.;)
No comments:
Post a Comment