Kirkel diagnoositi niisiis angiin. Ma ei tulnud selle pealegi, et lapsel võiks kurk üldse haige olla. Tal oli ainult palavik ja nina tatine, kordagi ei kaevanud ta kurguvalu. Kui ise angiinis olin, ei suutnud vett ka juua ilma oigamata, Kirke aga sööb-joob normaalselt. Ma isegi ei kahtlustanud.
Arstikabineti ukse taga oodates polnud Kirkel palavikust enam jälgegi, lõpuks ta jooksis juba ringi seal ning pidin talle meelde tuletama, et ta on haige ja peab vagusi püsima. Kui vereproovi läksime andma, istus ta vapralt mu süles ja sirutas näpu ütlematagi tädile, kes oli meeldivalt üllatunud, et mu põnn ülirahulikult asjasse suhtus.
Eile solvus Kirke minu peale ja ütles, et ma olen paha tüdruk. Ma ei lubanud teda õue. Kardan, et on vara veel, alles ta oli mul kõrges palavikus. Nädala algul lubas ilma pehmenemist, eks siis käime tiiru värskes õhus jalutamas.
No comments:
Post a Comment