Mulle tundub, et

viimasel ajal ei jõuagi kirjutama sagedamini, kui ainult kord nädalas. Kohutavalt palju on kogu aeg teha ja aega on ebaõiglaselt vähe. Aiatööd said korraks seljataha, see tähendab, et köögivili ja kartul sai aeda maha pandud, samuti maasikad istutatud. Eile läksingi aeda, et panen kartuli maha. Kirke tuli minuga, vaatas tükk aega ja küsis siis, et "Emme, miks sa kartulid ära peidad?". Selgitasin siis, et ei peida, vaid panen kasvama mulla sisse. Siis tahtis ta ise ka kartuleid peita. Nii me siis peitsime, kord mina, kord tema. Mina tegin augud ette, Kirke pistis kartulid mulda.
Väljas tegemistest veel niipalju, et kaevasin omale lillepeenra gladioolide tarbeks. Tassisin turbahunnikust mulda, kivihunnikust kive ja tulemus sai selline:

Veel ootavad istutamist elulõng, iirised, floksid ja üks "kapsas", nagu mu ämm tavatseb seda taime kutsuda. On sihuke imelik taim, ajab lehed hästi laiali, vaatan veel, kuhu ma ta pistan. Olen sel aastal selle taimenduse omale südameasjaks võtnud. Esimest korda istutan maja ümber lilli, erinevaid taimi. Ausalt öeldes, mulle täitsa meeldib. :)
Aga selle nädala parim uudis on, et meil kaevati veetrass ära! Toru on nüüd maa sees, vaja veel ühendused osta ja siis on meil vesi majas! Uskumatu lausa! Mul on väga väga hea meel :) Eriline tänu Toomasele, kelle abiga asi teoks sai.

Niisiis, varsti-varsti saan kraanivee omale :)