Tuli puhkama sealt kaugelt maalt. Käisime tal eile Tallinnas lennujaamas vastas. Ma polnud varem Tallinnasse ise sõitnudki, roolis olles, ma mõtlen. Samuti polnud ma varem lennujaamas käinud, nii et kaks kärbest ühe hoobiga. Praegused teeolud on üpriski ebamugavad, teetööde hooaeg ju. Sõitsime natuke üle 4 tunni, tagasisõit läks juba kiiremini, sest õhtuks olid osad tööd lõpetatud.
Lennujaama jõudes ootasid poisse veel teisedki. Ootaja aeg on aga pikk. Lennuk maandus 16:40, Madise saime kätte umbes kolmveerand tundi hiljem. Ma küll kella ei vaadanud, aga umbkaudu nii võis see ooteaeg olla. Algul nägime kõiki teisi, nii tuttavaid, kui võõraid, ja Madist ei kusagil. Krissul tekkis juba väikestviisi paanika. Lõpuks siiski ilmus ka meie poiss nähtavale ja ausalt öeldes, minul langes ka kivi südamelt, kuigi ma eriline pabistaja pole. Esmakohtumine oli väga armas. Madis ja Kristiina kaisutasid tükk aega ja poja piidles neid minu sülest uudishimuliku pilguga. Järgmisena haaraski Madis poja sülle. Korraks oli kõhklusmoment ja siis läks põnnil nägu naeru täis :) No ja siis meie ka kallistasime. Ütlemata hea tunne oli!
No comments:
Post a Comment